20.06.2022
MARTIN HELME
„Tamm on murdunud, rahvuslaste ja suveräänlaste tulva ei suudetud tagasi hoida,“ kommenteerib Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme valimistulemusi Prantsusmaal, õnnitledes Marine Le Peni ja tema juhitud prantsuse rahvuslasi.
Rahvuslaste Liit sai Prantsuse parlamendivalimistel kolmanda tulemuse, võttes 89 kohta 577-kohalises parlamendis. Tegemist on ajaloolise ja erakordse tulemusega, kasv oli seniselt kaheksalt saadikukohalt enam kui kümnekordne. Saavutus on seda muljetavaldavam, et kogu Prantsuse valimissüsteem on üles ehitatud eesmärgiga hoida konkreetselt rahvuslikud jõud poliitikast väljas – siiani üsna edukalt. Just selle tõttu on Rahvusrinne ehk Rahvusliit reeglina keskendunud presidendi ja eurovalimistele ning saavutanud seal väga muljetavaldavaid tulemusi. Nüüd ollakse tugev löögirusikas ka rahvusparlamendis.
Meie meedia teeskleb üllatust, et Le Penil nii hästi läks, sedasama teeb Prantsuse meedia. Näeme taas tüüpilist vasakmeedia käitumist, mis räägib kuude kaupa valijate mõjutamiseks, et “neil ei ole lootust” ja siis jääb seda ise uskuma ning saab valimisõhtul suure “üllatuse”.
Kindlasti saame varsti lugeda, kuidas nüüd Putin hõõrub käsi, sest Le Pen olla tema kasulik käpik. Karm reaalsus on muidugi see, et just Macron on kuude kaupa Moskvasse iga päev helistanud ja Ukraina territooriumi arvelt rahu sobitada üritanud. Just Macron on mitmekordistanud veel nüüd, sõja ajal, gaasi importi Venemaalt, just Macron müüs pärast Krimmi okupeerimist jätkuvalt Venemaale relvi, rikkudes sellega teadlikult enda ja euroliidu poolt kehtestatud sanktsioone. Veelgi hullema venemeelsusega paistab muidugi silma vasakliidu juht Melanchon ja samuti ei suutnud oma venemeelsust kuidagi varjata presidendi- ja parlamendivalimistel põrunud Zemmour. Kurb tõsiasi on see, et kogu Prantsuse eliit (ja sama võime öelda ka Saksamaa ning Itaalia kohta) on oma suhtumises Venemaasse ja Putinisse umbes sama leebe, nagu meil võib kohata ehk Yana Toomi puhul.
Le Peni ja Rahvusliidu edul on mitmeid kaalukaid tagajärgi. Esiteks kaotas president Macron Le Peni ja Melanchoni edu tõttu parlamendis oma enamuse ning peab nüüd hakkama otsima koalitsioonikaaslasi. Kui meil on koalitsioonid tavalised, siis Prantsusmaal on need aruharvad ning parlamendis on väga vähe selliseid jõude, kes oleks kasvõi minimaalselt valmis teda toetama. Teiseks on vasak- ja parempoolsetel kahepeale kokku piisavalt hääli, et käivitada referendumeid, kui nad peaksid teemades suutma kokku leppida. Kolmandaks on rahvuslastel parlamendis nüüd nii piisavalt saadikuid, et nad saavad moodustada fraktsiooni, mis annab neile võimaluse saada poliitilist platvormi, nähtavust ja mõjukust. Ja neljandaks, tänu heale valimistulemusele avanevad rahvuslastele nüüd ülihelded riikliku rahastamise kraanid. Jah, Prantsuse süsteem on selline, et suured parlamendierakonnad külvatakse maksurahaga korralikult üle ja siiani oli Le Peni erakond sellest rahastusest täielikult ilma. Just sel põhjusel pidi ta käima Ida-Euroopa pankadest (mitte Moskvast, nagu legend räägib!) raha laenamas. Enam mitte, nüüd saab ta poliitikat teha samamoodi, nagu Macron ja paduvasakpoolsed – prantslaste maksurahaga.
Ja kuidas see kõik Eestit mõjutab? Loomulikult hästi! Macroni euroimpeeriumi ehitamise plaanile, kus meile on ette nähtud tähtsusetu provintsi staatus, mida saab kasutada vahetuskaubana suhetes Moskvaga, on tõsine takistus ette tekkinud Prantsusmaa enda poliitikas. Globalistid said just korraliku sinika, rahvusriikide kaitsmise põhimõte sai taas jõudu juurde!
Martin Helme, EKRE esimees