Meedia on sordiini all, otsene sõimamine on pisut vaibunud

Peaavoolumeedia raadiosaated meenutavad nõukaaegseid kompartei propagandasaateid. Pilt on illustratiivne.

Kolumnist Mart Ummelas kommenteerib laupäevaseid probleemsaateid raadiokanalites.

“Kuulates laupäevaseid raadio  arutelusaateid “Rahva teenrid” Vikerraadios ja “Keskpäevatund” Kukus, tundus mulle, et veel äsjane raevukas valitsuse ja eriti EKRE sõimamine on asendunud kriitikaga sordiini all.

Isegi peaminister Jüri Ratast säästeti ja kutsuti teda pereemaks, kes püüab kodus hakkama saada teismelise jõnglasega, kes ei oska veel korralikult käituda. Paralleelid on mõistetavad, kuid tavapäraseid süljelärakaid EKRE ega Helmede suunas ei saadetud.

Arutleti selle üle, et eelseisev kava avaldada peaministrile umbusaldust on arusaamatu ja kajastab pigem Reformierakonna soovi pildil püsida. Selle läbiminekusse keegi ei uskunud. Üks arutleja tõi välja sellegi, et kui umbusaldada oleks tahetud äsjase Vaheri-juhtumi “patuseid” ministreid, siis oleks valitsuskoalitsioon nagunii seisnud nende selja taga.

Kokkuvõttes jäi mulje, et peavoolumeedial hakkavad argumendid valitsuse ründamiseks otsa saama ning kriitilist punkti rünnakuteks nihutati sügisesse 2021 ehk  kohalike valimiste aega. Kuna siis võivat Keskerakonna positsioonid, eelkõige Tallinnas, murduda.

Küll aga tegeldi asendustegevusega ehk pensioni teise samba reformi manamisega ikka sellessamas vanas võtmes, et rahvas on loll ja talle ei tohi (tema oma raha) kätte anda, sest ta raiskavat selle  “hea elu” peale ära. Mis siis saab küll pensionipõlves? Siis minnakse Toompeale meelt avaldama, kui näpud on põhjas, ja nõutakse valitsuse vahetust. Selline on ju tänase opositsiooni sinine unistus.

Olen 10 päeva tagasi kirjutanud Uutes Uudistes, et selline arusaam osutab üksnes meie ajakirjanike ja nn. arvamusliidrite suurt võõrandumist oma rahva tegelikest probleemidest, eluvõõrust laiemalt. Miks peaks rahvas veel neid tegelasi uskuma, kui nad tembeldavad oma lugejad, kuulajad ja vaatajad ajukääbikuteks?

Õnneks rahvas enam ammugi ei usu. Pangahärra Ardo Hanssoni väitesse, et teise samba reform olevat “vandalism”, tuleks suhtuda täpselt samuti. Paraku temagi väidetest ei sõltu enam midagi.

Küll aga oli sümpaatne Kuku saatejuhi Priit Hõbemäe hoiak kaitsta kogumispensioniga sunniviisiliselt hõlmatud inimeste õigust talle kuuluv raha vajadusel kätte saada või vähemasti otsustada ise selle saatuse üle. Mõistuse hääl pääses vähemasti hetkeks võidule.”

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga