Meediakommentaar: Õhtuleht tunnistas oma haledat ämbrit, aga vabandanud pole ikka

Risto Berendson

Õhtuleht avaldas üleeile esiküljel suure loo Martin Helme väidetavast olematust ehitusloast, lootes sealt skandaali, kuid tulistas endale ja kogu ajakirjandusele jalga. Täna tunnistati lehenurgas oma eksimust.

Kui Postimehes töötanud Õhtulehe uuriva ajakirjanduse toimetuse juht mitte ammu sellesse väljaandesse tööle läks, oli lootust, et hakkavad sündima surematud uurimisšedöövrid seni meelelahusliku ja pigem kollase ajalehe veergudel. Oli ka lootust, sest sai ju Berendson läinud aastal ühe autorina uuriva ajakirjanduse ehk Bonnieri preemia.

Midagi väga säravat pole seni siiski välja imbunud. Pikem käsitlus tuli hoopis peatoimetaja sulest ja see puudutas kahe meediamaja omavahelise võitluse ning konkurentsi käigus Eesti Meedia ja Postimees Grupi sisepingeid.

Nüüd aga näis EKRE tümitamise tuules ka Berendsonile hea kala konksu otsa jäävat.

Kahjuks, kas kiirustamisest, liigsest enesekindlusest või lihtsalt lohakusest tingitud keskendumisraskustest tabas staarajakirjanikku tööõnnetus. Rahandusministri majaluba, mida vallaametnik ei leidnud, oli täiesti olemas.

See ei takistanud Õhtulehe suurte pealkirjadega olematut skandaali tekitada, mis heidab varju EKRE juhtpoliitikule ning häirib tõsiselt tema peret, kaasaarvatud alaealisi lapsi.

Et asi siiski kindel polnud, lisas toimetaja süüdistavatele väidetele lõppu igaks juhuks küsimärgi. Infot sai uuriv tippajakirjanik majaostjat matkides.

„Hea töö!“ kiitis Õhtulehe peatoimetaja Martin Shmutov oma kolleegi Facebooki seinal.

See hinnang pole sealt tänaseni kadunud, küll aga läks lahti kerge debatt antud loo üle, kus peamiselt ajakirjanikud asjale oma hinnanguid annavad.

Nii kirjutas samuti korduvalt pärjatud, kuid mõne aja eest Postimehest kommunikatsioonifirmasse lahkunud Nils Niitra: „Risto on teil uurivama värgi kenasti käima tõmmanud, hea leid, aga mis mind häirib, on küsimuse vormis pealkiri. Uuriva ajakirjaniku ülesanne on selgitada välja, kas on või ei ole, küsimusi küsitakse loo tegemise ajal.“

Üks teine kommentaator nimetas seda ilmunud lugu üldse mustandiks.

Kui Martin Helme oli kohe pärast artikli ilmumist sotsiaalmeedias olemasoleva loa avaldanud, järgnes Õhtulehes mitu tundi vaikust enne kui nad oma eksimust mokaotsast tunnistasid. Selleks ajaks olid mitu meediaväljaannet seda libauudist juba levitanud. Ainult Postimees lükkas vale kohe ümber.

Järgmisel päeval ilmus Õhtulehe esikülje ülanurgas siiski ka tunnistus oma eksituse kohta, kuid mingit vabandust seal Martin Helme ega tema pere ees ei olnud.

Martin Smutov kommenteeris oma postitust seejärel järgmiselt: „Eile kirjutas Õhtuleht, et rahandusminister Martin Helme suvila kerkis ehitusloata ja on seni ka kasutusloata. Selgus, et tegelikult see päris nii ei ole. Martin Helme Pärnumaa suvemaja ehitusluba on registrites tuvastamatu, sest see oli antud tema emale kuuluvale Laane kinnistule ja jäetud kinnistu hilisema jupitamise järel korrektselt ümber vormistamata.“

Seal on ta ka vabandanud „osaliselt eksitava info avaldamise eest“. Hea töö?

Endine ajakirjanik Kalle Muuli kommentaar: „Heatahtlik soovitus: selliseid piinlikke valeinfo levitamisi saab vältida, kui ajakirjanik sõnastab info täpselt nii nagu ta selle saab, mitte ei pane omalt ise vurtsu juurde. Kui tegelik info on, et registris pole ehitusluba registreeritud, siis kirjutagegi nii: “Vallaametnik ei suutnud registrist ehitusluba leida” või “registris ehitusluba ei ole” — kui olete ikka kindlad, et ametnik otsis hoolega. Aga mitte: “Ehitusluba ei ole”. See, et luba pole registris, ei tähenda ju veel, et seda pole üldse välja antud. Ikka juhtub, et registris on mõni viga. Näiteks rahvastikuregistris on ilmselt tuhandeid vigu, aga ei maksa neist kõikidest suuri uudiseid vorpima hakata.“

Risto Berendson ise raputab endale ka näpuotsaga tuhka pähe ning oma selgituses kirjeldab ta oma varasemaid suhteid Martin Helmega ning elab välja solvumist mõne kriitilise märkuse üle. Seda, et ta maja oma silmaga nägi ja seda, et ametnik ei suutnud luba leida. Muu hulgas lisab ta, et pole olnud kunagi EKRE valitsusse pääsemise vastu. Aga, noh, need viinamarjad on juba hapuks läinud.

Hiljuti avaldas Eesti Päevalehe ärilisa info EKRE ministrite majanduslike huvide deklaratsioonide kohta. Pange tähele – ainult EKRE ministrid.

Aga kas te olete midagi kuulnud Keskerakonna või Isamaa ministritest? Mida nemad teevad või kes nad üldse on? Mitte midagi, korra Taavi Aasa näidati Aktuaalses Kaameras ja see on ka kõik!

Tegelikult näeb isegi pime, et rünnakud EKRE vastu ei lõpe enne, kui on saavutatud see, et nad on valitsusest välja puksitud. Miks end erapooletuks nimetav erameedia ja ka rahvusringhääling sellega tegelevad ja kohtumõistja rolli endale võtnud, on pehmelt öeldes arusaamatu.

Kommentaarid