13.07.2022
Meil millegipärast räägitakse kogu aeg seksuaalvähemuste õigusest erikohtlemisele, aga ei räägita üldse veel sündimata laste õigusest elule. Sest see ei ole „atraktiivne“ teema „hundisaagi“ lõbusa „bitchi“ elu ja telekonkursi „kes teist mulle lõpuks taha keerab“ taustal. Homoseksuaalid on uhked selle üle, kuidas nad suguakti sooritavad, ja telehoorad hooplevad sellega, kui palju mehi on valmis nendega ühte heitma.
Täna ilmus Postimehes meie rahvuslehe arvamustoimetuse juhi Martin Ehala lugu „Loode väärib inimlikku suhtumist“.
Võib ette kujutada, kui paljudes vähemussallivuslaste ühingutes viskab üksnes see ketserlik pealkiri kopsu üle maksa: et mis mõttes mingi loode väärib inimlikku suhtumist, kui seda ei vääri keskealised valged eesti mehed, paljulapselised emad, traditsioonilised (loe: normaalsed) pered, vastikud heterod, “pehkinud” eesti kultuuri väärtustajad ja muud ühiskonnaheidikud, kui kasutada Jürgen Ligi sõnavara.
Aga härra Martin Ehala on väga veenev oma soovis humaniseerida suhtumist veel sündimata, aga juba tuksuva südamega inimestesse.
„Eestis on abort lubatud ja meie seadused arvestavad üsna hästi selle moraalse dilemma eri osapoolte huvidega. Ka on Eesti abordiseadused Euroopa kontekstis üsna tavapärased. Kuigi USA ülemkohtu hiljutine otsus abordi seaduslikkust Eestis ei ohusta, tuleks muutunud olukorras leida kohasem viis, kuidas aborti mõtestada ja kuidas sellest rääkida,“ kirjutab Martin Ehala.
Kuna USA otsus kutsus Eestis esile feministide, soovõrdsuslaste ja teiste aktivistide eksalteeritud reageeringuid, mille hulka kuulus ka näiteks kohustuslik vasektoomia meestele, siis oli see fanaatikute poolt endale jalga tulistamine: nad ise tegid ookeani taga tehtud otsusele head reklaami, sest peavoolumeedia armastab vasakliberaalseid ja neomarksistlikke üritusi õõnestavad sündmused vakka alla panna, nagu ei olekski toimunud teisi.
„USA ülemkohtu 1973. aasta otsus, mis kehtestas abordi konstitutsioonilise põhiõigusena, oli kindlasti omas ajas õige otsus. See tühistas konstitutsiooni jõuga kõik osariikide ranged abordiseadused ja lähtus oma aja meditsiinilistest võimalustest ja teaduslikust ettekujutusest loote eluvõimelisuse kohta. Abordi muutmine põhiõiguseks aitas kaasa naiste emantsipatsioonile ja religioossete tavade ja reeglite murendamisele,“ kirjutab Postimehe arvamustoimetuse juht ja jätkab:
„Samas toimus kõik see siiski loote dehumaniseerimise hinnaga. Kuigi loote väärtustamine on olnud kaua kiriku üks kindlaid põhimõtteid ja võis mõista soovi religioossetest piirangutest vabaneda, ei ole kindlasti kõik religioonist võrsuvad põhimõtted tagurlik väärarvamus, millest tulebki vabaneda. Ja loote väärtustamine veel sündimata inimesena oli abordiõiguse kehtestamise tagajärjel sõna otsese mõttes laps, kes visati välja koos pesuveega,“ selgitab Martin Ehala.
No lõpuks ometi: ei ole kindlasti kõik religioonist võrsuvad põhimõtted tagurlik väärarvamus, millest tulebki vabaneda. Seda järeldust on hea lugeda Postimehest. Jah, meie kultuuril on kristlik kromosoom ja sellest osasaamiseks ja selle arendamiseks ei pea olema kiriku liige.
Muidugi on loo autor vaoshoitud, sest kirglikkus ja pressing on peavoolumeedias lubatud vaid konservatiive tümitatavatele isikutele, aga konservatiivsus igas oma ilmingus ongi väärikas.
Aktivism, mis on arenenud juba mingi ürgse eelkristliku usundi brutaalfanatismini, on läinud kuidagi eriti verejanuliseks nii ülekantud tähenduses kui ka sõna otseses mõttes. Juba inimsarnaseks arenenud loote tapmine on verevalamine. Laste ja noorte soovahetuseks keelitamine ning järgnev pöördumatu operatsioon on mengelistlik verevalamine.
Eestis on abordi küsimused reguleeritud seadusega pigem mõistlikult, kuid alati võib paremini. Ja USA kohtuotsuse ettekäändel toimuv järjekordne feministlik hüsteeria ja vaenuõhutamine on Eestis kohatud.
Mõelda lootesse suhtumise humaniseerimisest tuleb kindlasti, seda enam et see on otseselt seotud ka inimliku suhtumisega naistesse. Mis absoluutselt puudub siis, kui jutt käib „surrogaatemadusest“ kui millestki iseenesest arvatavast ja loomulikust. Kui naist kasutatakse nagu koeravabriku litat. Ja see, nagu ka veel sündimata lapse elu katkestamine võib tekitada naisele eluaegse psüühilise trauma, ka füüsilised komplikatsioonid on alati võimalikud.
Postimees annab lootust.
Ivan Makarov