16.03.2022
Ukrainale toetuse avaldamine on lihtne, kuid sõja tagajärgedega tegelemine on midagi muud.
Ettevalmistamatult põgenikekriisi sisenenud Eesti ees seisab probleem ukrainlastega, kes eelistaksid oma lapsi panna venekeelsesse kooli, mis on paljudele ukrainlastele ka kodukeel, seda nii siin elavatel kui saabujatel.
Ehkki haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnutsi peaksid sõjapõgenikest lapsed minema õppima eestikeelsetesse haridusasutustesse, lähevad põhikooliealised lapsed siin esialgu Pärnu Tammsaare kooli, kus õpe on osaliselt vene keeles. Gümnasistid lähevad Pärnu Koidula gümnaasiumi, kirjutab Pärnu Postimees..
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar selgitas, et enamik Ukrainast tulnud sõjapõgenikke soovis oma lapse panna vene õppekeelega kooli ja oli üllatunud, et siin polegi venekeelset kooli. Samad signaalid on juba tulnud ka Tallinnas – sõjapõgenikud eelistavad venekeelset lasteaeda ja kooli.
Pole kahtlustki, et ukraina lapsed saaksid oma praeguse pagasiga paremini hakkama venekeelses koolis, eestikeelses koolis tulevad neil aastatepikkused kohanemisraskused, sest uskuda, et suhteliselt rasket eesti keelt omandatakse hariduse saamise nimel ruttu, on naiivne.
Vene koolis seevastu on karta, et siinsed vene lapsed, kelle kodudes kõlab sageli Ukraina-vastasus, viivad selle lastele omasel kiuslikul moel kärmelt rahvuslike konfliktideni – see on ülitõenäoline, kui juba suur keskerakondlik poliitikute grupp on selgelt suurvenelikel positsioonidel.
Eesti valitsus on põgenike saabumise lasknud täiesti juhtimatule isevooluteele minna ning see hakkab juba paarinädalases kriisis tunda andma, sest kiireid lahendusi pole. Põgenike lastele koolikohtade tagamisest tuleb suur probleem, sest nagu paistab, kavatseb valitsus põgenikud väga pikaks ajaks Eestisse kinnitada – vähemalt meetmed on sellised, et nad jäävadki siia.
Venekeelseid koole napib ja nendes on vene-ukraina olmekonflikti oht, eestikeelses koolis ei suuda suur osa ukraina lastest ilmselt piisavalt kiiresti riigikeelele üle minna, napib nii õpetajaid kui kooli- ja lasteaiakohti – kõik see alles hakkab Eesti riiki ja valitsust muredega koormama. Ennekõike aga nõuab ukraina laste lülitamine haridussüsteemi palju raha – kui panna nad näiteks tühjenevatesse maakoolidesse, siis pearaha on ju esmavajadus, aga valitsus pole peale 1,4 miljoni veel ukraina põgenikele suurt midagi lisanud, nüüd läheb vaja juba lisaeelarvet.
Ukrainlastele tagatakse isegi tasuta hambaravi, mida omad inimesed ei saa. Seega on Kaja Kallase valitsust ees ootamas suur väljakutse, et ära mahutada need inimesed, kelle saabumist suuresti isegi ei kontrollita, rääkimata mingi arvulise piiri etteseadmisest.
UU