27.04.2018
Venelaste kehva eesti keele oskuse taga on suurel määral ka Idast tulev ideoloogiline surve.
Eile möödus üksteist aastat Pronksiööde algusest, mis tõi Reformierakonnale eestlaste seas populaarsuse ja seejärel pika võimuaja, kuigi ilmselgelt teenimatult.
Kõigepealt peaks möönma, et Aljoša teisaldamine tulnuks ära teha mistahes valitsusel, sest 2007. aastaks oli 9. mai üritusest kujunenud Vene imperialismimeelsete sabat keset linna, see oli vaja lihtsalt lõpetada. Ansipi valitsus aga viis selle läbi ääretult saamatult ja käpardlikult. Väidetavalt ei tulnud venelased tänavatele märatsema mitte sedavõrd mälestuskuju kaitsmiseks, kuivõrd Ansipi sõnapidamatuse tõttu, kes olevat lubanud teisaldamise ette võtta pärast venelaste Võidupüha, kui lasi sellega varem alustada — venelaste raevu tekitaski kuuldus, et seda tehakse öö varjus. Ansip ongi siiani venekeelsete ja-meelsete silmis vihatud pigem just seetõttu, et ei pidanud sõna.
Praegu võib öelda, et asi väljus suuresti kontrolli alt ja Eesti poole võit ei olnud märkimisväärne — me maksime Ansipi rapsimise eest purustatud kesklinnaga, märatsejate kahjud tagus kinni riik ja suurem osa riigipöörajatest pääses vaid sümboolsete karistustega. Ka Aljoša ja Võidupüha sabatid on alles, nagu ka mälestusküünalde jalgadega peksjad. Kõige suurem kahju aga tekitati kahe suure kogukonna suhetele, mis pole siiani eriti taastunud. Laiemas pildis andis Ansipi rumal poliitika pigem ühiskonda lõhestava efekti, monumendi äraviimine ja rahutuste mahasurumine oli vaid hetkevõit, millest lõpptulemusena kujunes riigi ja ühiskonna kaotus.
Viimasel ajal on Reformierakond hakanud ennast esitlema eestluse eest seisjana, võttes osati üle ka EKRE retoorika. Tegelikkuses näitas RE kogu oma valitsemisaja üles soovi soodustada massiimmigratsiooni, mis sai nõukaajal alguse Idast, kuid kandus Rõivase valitsuse ajal läänesuunale. Just Taavi Rõivas oli Angela Merkeli truu puudel, kes oleks rändekriisi saabudes truualamlikult võõraid siia lubanud, ja alustaski juba sellega. Tõsiasi, et Eestisse on saabunud suhteliselt vähe kvoodipagulasi, pole ei Rõivase ega Ratase valitsuse teene, vaid pigem on selle taga 2015. aastal Riigikokku pääsenud EKRE — just rahvuskonservatiivid lõid õhkkonna, kus pagulasi ei saanud avalikult sisse vedada. Vaol pisaraid poetanud Rõivase valitsus tõi võõraid seetõttu sisse ülikoolide ja teiste tagauste kaudu, mille tulemit on praegu ka Tallinna tänavapildis eredalt näha.
Sellest vaid üks järeldus — RE ei hakka kunagi eestlaste demograafilise olukorra paranemise eest seisma, sest just tema “teeneks” ongi Kalevipoegade Soome peletamine. Ühes asjas võib siiski Reformierakonnale au anda — kuna Ansip ei suutnud meid viie rikkama riigi hulka viia, siis seetõttu jäid tõesti sajad kvoodipagulased siia saabumata ja need vähesedki liduvad esimesel võimalusel minema. Oleks RE-l õnnestunud mingisugunegi jõukus Eesti ühiskonda tekitada ja võimule jääda, oleks nad suuremate sotsiaaltoetustega siia enamgi araablasi ja neegreid poputamiseks kokku vedanud.
Siit tasub üle minna Keskerakonna mängumaadele. Kõik sõimavad praegu Yana Toomi mingi europarlamendi resolutsiooni pärast, mõistmata, et ta päästab keskide nahka. Tulemas on ju esimesed Riigikogu valimised ilma venelaste iidoli “Edikuta” ning venelaste hääled on KE tagant kadumas. Kolumnist Andrei Kuzitškin kirjutab Postimehes vene kommentaatoritele toetudes sellest, kui vihane on Eesti venekeelne kogukond Jüri Ratase peale selle eest, et too toetas jõuliselt Lääne raketirünnakut Süüria vastu — või tegelikult on sõna “jõuline” väga ebaõnnestunud, sest Eesti välispoliitika lohiseb pigem Brüsseliga kaasa, omi veendumisi selles lihtsalt pole. Aga vene valija libiseb Keskerakonnal käest ja selleks ongi Yana Toom tanki roninud, pealegi sobib see ka tema veendumustega.
Vasakpoolne valitsus on oma valitsemisajal küll palju venestamise heaks ära teinud — näiteks avades immigratsiooniuksi slaavi maadest — kuid nad ei saa seda avalikult reklaamida, sest muidu kaotataks eestlaste hääled. Vene valija aga “Jurassiku” (venekeelses Delfis Ratase kohta kasutatav mõiste) venelembusest ju midagi ei tea, sest tema istub PBK-s ja RTR Planetas. Ilmselt just venelaste häälte tõttu ei loobu Jüri Ratas avalikult ka lepingust Ühtse Venemaaga, kuigi saab selle eest tigedat kriitikat, sealhulgas ka EKRE poolt — enne valimisi viiks see samm ära väga palju venelaste hääli.
Reformierakond üritab nüüd taas “patriootliku” rahvuslusega lihapottide juurde pääseda ja kui eestlased keelduvad nende rahvusvaenulikkust nägemast, siis muutub patriootilisus poliitoravate puhul ruttu “avatuseks”. Keskerakonnal aga seisavad ees väga rasked ajad, sest eestlaste silmis on ta oma maksupoliitikaga nagunii ebasoosingus, “Edikuta” aga on neil venelasi raske enda taha saada ja nii peabki Yana Toom dzoti ette viskuma, mida ta ehtmatrossovlikult meelsasti teebki.