10.12.2020
Seni kriminaalseteks peetud asju muudetakse üha enam lubatud asjadeks. Pilt on illustratiivne.
“Kaerahelvestega on tihtilugu nii, et nad ei jaga ühte väga olulist matsu. Kohe seletan lähemalt.
Moodne eestimaine kaerahelves ei elutse kuskil poe taga põllul. Kaerahelves on kogemustega maailmarändur, kes on tihti elanud mõnda aega ka välismaal. Ja siit järeldubki matsu mittejagamine.
Vaadake, mulle on jäänud ülimalt kummaline mulje, et kaerahelbed arvavad päriselt, et kõigis riikides (eriti veel õhtumaistes riikides!) on tarvitusel täpselt sama kriminaalkoodeks, maakeeli siis karistusseadustik. Miks ma nii arvan? Sest muidu nad ei kärssaks kastrulipõhjas nii nagu praegu.
Ütlen siis kiiruga, et kriminaalkoodeksid ei ole kõikjal sugugi samad ning kui soovite näha suuri erinevusi ilma liigselt materjali lappamata, siis tuleks teil kõigepealt süüvida nendesse va narko- ja abordiparagrahvidesse. Neid on seinast seina ja keskpõrandale kokku ka.
Mina elasin pikki aastaid allutatuna Hispaania Kuningriigi kriminaalkoodeksi pühadele nõuetele. See tähendas, et abort oli keelatud (nüüd on see seadus küll vist ära muudetud), kuigi tehti muidugi erandeid.
Minu korterikaaslane oli näiteks paberitega hull, sest vaimuhaiged said arsti eriloal aborti teha. Korterikaaslane võttis hullupaberid vahetult enne aborti. Arst olevat olnud vasakpoolne ja mõistev. Paberid jäid kehtima, sest enne teist aborti sobisid esimese abordi paberid. Kriminaalkoodeksi pühad nõuded tähendasid ka, et mul oli riigi luba tarbida eravaldustes narkootikume ning hoolitseda igat masti kahtlaste uimastavate, ergutavate ja visioone tekitavate taimekeste eest oma koduses botaanikaaias.
Teatan alandlikult, et ma ei teinud aborti (seega olen ma ilma paberiteta hull; mis teha, ega kõik kaunid koerad ja kassid ka pabereid ei saa) ning ei tarvitanud Hispaania Kuningriigi territooriumil mitte ühtegi Eestis keelatud narkootilist ainet, kuigi neid (k.a. kokaiini, mille triipe olen kodusel peeglil näinud) pakuti mulle lausa tasuta. Kahtlasi taimekesi ma ei kasvatanud.
Ma olen igav inimene. Esiteks ei riku ma seadust ning teiseks ei riku ma ka teiste riikide seadusi. Vähemalt nii tundub. Oleks äkki pidanud välismaal narkot tegema ja kodumaal aborti? Topelt ei kärise ning oleks olnud igati seaduskuulekas käitumine.
Minu kogemused on näidanud, et kui Eesti kaerahelves kolib elama riiki, kus abort on keelatud, siis ta millegipärast selle üle seal väga ei hala. Ei kuulnud võõramaalaste suust ühtegi aborditeemalist vastulauset. Kohalike vasakpoolsete suust küll, aga võõramaalaste suust ei kippu ega kõppu. Võib-olla kahel põhjusel: esiteks on võimalik, et kaerahelves ei teadnud, et abort on tema uues kodus keelatud ning teiseks võttis lõimumine ka oma. Polnud lihtsalt aega ega jõudu kastrulipõhjas kärsata. Abordi asemel tuli tegeleda keele- ja kultuuriõppega.
On oluline mainida, et kaerahelveste maailmas Soomes on abort seaduslik. Olen nõus kihla vedama, et kaerahelbed arvavadki nii päriselt, sest Soome praegune valitsus on nende arvates tore ja… Soome praegune valitsus ei ole tore ja abort on Soomes minu teada siiani keelatud. Lihtsalt erandeid on seal nii palju, et tundub nagu ei oleks keelatud. Saab näiteks rõhuda raskele majanduslikule olukorrale vms (https://finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1970/19700239 vaadatud 08.12.2020).
Riike, kus abort on lubatud (lihtsalt selleks soovi avaldades ja ilma luba taotlemata), on palju vähem kui riike, kus abort on keelatud. Kuid nüüd võidakse muidugi küsida, mis vahe on lubatud abordil ja sellisel keelatud abordil, millel on pikk saba erandeid taga?
Tohutu vahe. Mõlemal juhul te selle abordi muidugi saate, aga moraalne mõõde on ju kapitaalselt erinev. Riikides, kus abort on keelatud ning tuleb taotleda erandit ja luba, on kombed teised. Seal ei saa mitte kunagi koolis või sallivate tädide man õpetada, et abort on rasedusvastane vahend, pereplaneerimismeetod või meditsiiniline protseduur. Sellistes riikides on ilmvõimatu, et naine jääb rasedaks, läheb arsti juurde ning arst küsib talt joviaalselt: „Noh, jätate alles või tahate aborti?“
Olen kuulnud, et Eestis on seda viimast juhtunud ning on olnud naisi, kes on sellise küsimuse peale tõsiselt ära ehmunud. Sest kujutage ette, te jääte rasedaks, teil on hea meel ning siis pärib salliv ja sõbralik arst, kas soovite oma lapse ära tappa. Olen veendunud, et sellised arstid toimetavad Eestis siiani rõõmsalt edasi. Keegi neile haigla surnukuuri taga vitsa andnud ei ole. Kuigi muidugi peaks.
Riikides, kus abort on keelatud, õpetatakse riigikoolides ja kodus moraalsemat elunägemust. Ei, amoraalseid isikuid ei taota seal kaikaga pähe, nagu meil ei taota kaikaga pähe suitsetajaid (ma vähemalt väga loodan, et veel ei taota, kaerahelveste urgaste etiketi kohta ma pead ei anna), aga amoraalset käitumist (ja suitsetamist!) koolis ei õpetata ega soodustata.
Mina arvan, et Eestis peab abort olema keelatud. Kui mul aga kästaks otsustada ilma eranditeta keelu poolt, siis hääletaksin ma sellise abordikeelu vastu ja liituksin lühiajaliselt „minu keha on minu oma“ kaerahelvestega.
Abordikeeld peab arvesse võtma ühiskonna olemust ning toimuma pisitasa. Esimene samm: aborti ei rahasta enam haigekassa. „Aga mul ei ole raha!“ kriiskab abordilembeline kaerahelves. Noh, raha ei võetagi sult enne aborti. Pärast maksad iga kuu. Kasvõi viis eurot kuus. Niikaua kui saab abort kinni taotud. Selge?
Mida aeg edasi, seda rohkem tõmbame teemat koomale. Tahaks loota, et kunagi areneme sellele tasemele, kus mõrvu enam vaja ei lähe. Teekonda selle ülla eesmärgi poole võiks alustada kohe praegu.
Võiks hakata mõtlema, kas iga kärbatanud taime, tableti, liimi, pitsamaitseaine (sisaldab võib-olla pool protsenti marihuaanat ka) või valge pulbri pärast on vaja struktuure üles äratada. Minu arvates ei ole ning ma jälestan narkootikume. Lihtsalt ma ei näe, kuidas praegune võitlus narko vastu midagi paremaks muudab. See raiskab lihtsalt riigi raha.
Seega mõtlen mõneti härdunult tagasi üllale kriminaalkoodeksile, mis juhtis minu elu minevikus. See koodeks lubas mul narkot teha (mida ma ei teinud, sest luba pole kohustus) ning ei lubanud mul omal soovil aborti teha (mida ma ka ei teinud, sest polnud vaja ja abort on nii kole asi, et enne selle tegemist peabki ametlikult hulluks minema või siis üldse mitte aborti tegema).
Muudaks äkki Eesti Vabariigi karistusseadustiku ära? Leevendaks seda va narkovärki ja paneks sisse abordikeelu koos eranditega? Hääletamaie!
Ühiskonda minu mõtteviis lõhestada ei tohiks. Me veendusime ju hiljuti, et lõhestamine käib ainult parlamendisaalides. Orgiatel toimetavad konservatiivid ja liberaalid rõõmsalt koos. Mingit lõhestamist seal ei toimu. Orgiatel armastavad konservatiivsed ja liberaalsed meespoliitikud üksteist. Nende armastus on rahvus- ja religiooniülene (kuigi kahjuks mitte sooülene!). Puudub vanuseline diskrimineerimine. Koos on habemik ja piimahabe, nooruk ja onkel. Selline armastus ei lõhesta.
Siinkohal on aga näha peavoolu suurt ebaõiglust. Konservatiivne habemik, kes laskus mööda vihmaveetoru, viimne narkotablett seljakotis, oli ilusasti meedias. Tema suur ja värviline foto kaunistas portaalide esilehti. Nii nagu peabki. Minu lugupidamine peavoolule. Aga miks pole meile veel vähemalt sama põhjalikult esitletud tema liberaalset kolleegi Eestist?
Tegelikult tuleks liberaali Eesti meedias esitleda isegi põhjalikumalt, sest siin on Eesti tähtsam kui Ungari. Peavoolul tuleks aru saada, et Ida-Virumaa õigeusklik elektoraat soovib kindlasti Olegiga lähemalt tutvuda. Nad valiksid edaspidi tema kodupartei poolt ja oravad saaksid ainuvõimule. Või kuidas?
Jään ootama oravate ainuvõimu ning soovitan asuda innukalt intervjueerima Eesti kaerahelbeid, kes resideeruvad Maltal. Maltal on palju igasuguseid moodsaid (idu)firmasid, mis sobivad kaerahelvestele nagu taimne rasvavõie silmaauku. Abordiga on muidugi Maltal nii nagu on. Erandite nimekiri on ülinapp. Enne surma operatsioonilaual vast saab. Kus on kaerahelveste kiun Malta seaduste vastu?”
Piret Kivi
09.12.2020 Anno Domini