07.11.2021
Põhiseaduslik kohustus.
“Eesti keelega on lood nii nagu on. Või ei ole. Paljud tunduvad otsivat vägivaldset kurjategijat, kellel tilgub käes verine mõõk, millega ta on maha löönud eesti keele pea. See on enamasti vale lähenemine.
Me elame „ristiisade” maailmas. Ei ole enam ühelgi suurvõimul piisavalt jõudu või hulljulgust kellelegi mõõk käes kallale tormata. Tänapäeval susivad kõik tasakesi ja selja taga. Nagu nõrgad ja hambutud ätid ja moorid. Kes edukamalt, kes mitte. Ka eesti keele hävitamine käib suures osas just nõnda. Ootad ausat ja väärikat vastast ekskaliburiga. Saad sent surmale võlgu vastase, kes koorib su epidermist paksu ja kollase küünega.
Lugesin hiljuti läbi Hedajäti raamatu „Hadži-Aga”. Väärt ja huvitav lugemine. Sama kirjaniku tähtteos „Pime öökull” on samuti eesti keeles ilmunud. Ainult et… toimunud on muutus. Hedajät on nüüd nimelt Hedayat (https://kultuur.err.ee/852647/arvustus-pime-ookull-sobib-lugemiseks-vaid-omal-vastutusel vaadatud 05.11.2021).
Mõned aastad tagasi tundus mulle, et olen ainuke eestlane, kes räägib riigist nimega Gruusia. Kõikjal mu ümber kostus lakkamatult Georgia. See oli võõras sõna. Kirjapildis ka segadusse ajav, sest kattub Ameerika Ühendriikide samanimelise osariigiga. Isikud, kes olid järsku lambist hakanud ütlema Georgia, kritiseerisid minu Gruusiat. Nende põhiargument? See pole riigi nimi elanike enda keeles. Minu vastuargument: Ja Georgia on või?
Eesti kirjakultuur on noor. Me pole maailma mastaabis ainukesed. Isegi Ameerikamaa postiljonid on sättinud end Ahhemeniidide riigi (550 e. Kr. – 330 e. Kr.) kolleegide taktikepi alla, sest omi kirjakandjad neil sel kaugel ajal ei olnud. Isegi oma riiki polnud ju. Täpselt nagu muistsed kirjakandjad ei lase ka Ameerika petškinid end segada ei lumel, vihmal ega kuumusel ning töötavad ka siis, kui väljas on pime (https://www.bbc.com/travel/article/20200624-iran-the-surprising-origins-of-the-postal-service vaadatud 05.11.2021). Ometi on ka noortes ja nooremates kultuurides asju, mis on juba settinud. Settinud asju peab austama, mitte luuaga eemale pühkima. Aga ju paistavad kibuvitsapõõsast kellegi karvased kõrvad ja see keegi pole teps mitte Jänkuonu.
Eeldan, et Eesti Vabariigi keelekorraldajatele makstakse raha eesti keele lihtsustamise ning teistele keeltele ja teistele süsteemidele (loe: Lääne-Euroopale) lähenemise eest. Just seetõttu muutuski Hedajät järsku Lääne-Euroopas tuntud variandiks Hedayat. Tunnen, kuidas mu turja lööb kihvad keelekorraldaja, kes esiteks Hedajäti loomingut ei tunne (kuigi tegelikult ei peagi ju) ning teiseks pomiseb midagi selle kohta, et keele peamine ülesanne on edasi anda infot. Laskun siis sellele tasemele, aga võidan ka mudaliigas. Kuidas? Vaatan kirjaniku nime tema emakeeles. Kumb kirjapilt annab eestlasele paremini edasi tema nime tegeliku häälduse? Õige vastus: Hedajät. Variandis Hedayat on ju mõlemad a-d samaväärsed. Tegelikult nad seda ei ole.
Linnart Mäll maadles sarnaste probleemidega Bhagavadgitat eesti keelde ümber pannes. Ta kirjutab sellest ise 1980. aastal Loomingu Raamatukogus välja antud tõlkes („Bhagavadgita”, lk 86): „Sanskriti keelest pärinevate sõnade ja nimede esinemisel eestikeelses tõlkes või populaarses kirjutises ei pea ma õigeks rahvusvahelise teadusliku transliteratsiooni kasutamist (hoopis vale oleks inglis- või saksapärane transkriptsioon, näit. Krishna või Krischna). Küll olen kasutanud pärisnimede ja vähemtuntud sõnade puhul vokaali pikendusmärki. Enamtuntud sõnad (nagu nirvaana) tuleb tuua muidugi võimalikult eestipäraselt, mis tähendab rõhulise silbi pika vokaali kahekordistamist.”
Kuidagi tervemõistuslik nägemus, millega saab ainult nõustuda. Retooriline küsimus: Miks puudub selline nägemus Eesti Vabariigi keelekorraldajatel? „Jänkuonu” teeskleb, et ta ei saa minust aru ning istub kibuvitsapõõsas. Kõrvad ludus. Muide, globalistide maailmas ei ole olemas ka Jaana (!) Toomi. On Yana Toom. Varsti tuleb Yanqou Onou. Eeldatavalt quibouvicaboeoesast.
Meie keeleinspektorid ei tee midagi. Äärmisel juhul teevad nad hoiatusi. Siis veel hoiatusi. Kui hoiatusi on juba pikk ahel, siis teevad nad paar punast krossi sunniraha. Pärast seda tuleb uus hoiatuste ahel. Nii liiguvadki keeleinspektorid lõpmatusse laukasse. Laukasse, kus peab uppuma eesti keel. Loodus aga teatavasti tühja kohta ei salli. Seega on meil uued keeleinspektorid, kes hoiatusi ei tee ning trahvi üritavad teha ikka vähemalt kümme tuhat eurot per naase (alati muidugi ei õnnestu). Räägin isikutest, kes helistavad vene keeles ning väidavad, et nad on Eesti pankade töötajad. Eesti keeles suhtlev isik neilt trahvi ei saa, sest meie uued keeleinspektorid ise eesti keelt ei oska. Mõnikord saavad aga trahvi ka isikud, kes on valmis inspektoriga suhtlema inglise keeles. Teame vast kõik selliseid inimesi. Räägin nendest eestlastest, kes on nõus klienditeenindajaga suhtlema inglise keeles, sest klienditeenindaja vaeseke õppivat veel ju. Millest ta alustas? Kindlasti mitte lausetest „Kaks kakskümmend” ja „Kas te soovite klaasi vett?”. Vist loevad alguses 1739. aastal välja antud eestikeelset piiblitõlget. Alles sealt saab edasi areneda päevasupini. Või läätseleemeni. Ja nii see eestlaste esmasünniõigus Eestimaal kaobki.
Igatahes on ülitore, et uued keeleinspektorid karistavad karmilt neid, kes elavad Eestis ja eesti keelt avaliku ruumi keeleks ei pea. Jõudu, mehed (ja naised?)! Pealekauba tundub, et mõned inspektorid on kultuurilises mõttes lausa Hedajäti kaasmaalased ning nende pealinn on pärsia keeles Esmaspäev (Dušanbe). Nagu Ahhemeniidide postiljonid (ei ole sugugi hullumeelne eeldada, et nii mõnelgi võltstelleril on esivanemaid, kes olid Ahhemeniidide riigi ajal kirjakandjad) töötavad nad iga ilmaga. Soovin neile edu! Käibemaksu maksavad nad Eestile raudselt, sest ka venekeelse tadžiki kere läheb mõnikord heledaks (https://www.postimees.ee/7364234/politsei-tabas-tartumaalaselt-tuhandeid-eurosid-valja-petnud-tadzikid vaadatud 05.11.2021). Keeleinspektorid on surnud. Elagu keeleinspektorid!
Mina aga jätkan oma maist elu Gruusia ja Hedajätiga. Ja paljude muude asjadega. Sooviksin väga tutvuda meie keelekorraldajate rahastusega. Eeldan, et tegemist on sasipuntras ahelaga, mis viib lõpuks quibouvicaboeoesassé, kus toimub ohtra šampanjaga rahvusvaheline konverents. Lehvib europlagu. Jänku on surnud. Kannatlikku uurijat ootab roosiklumbis yanqou.”
07.11.2021 Anno Domini
Piret Kivi
2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.
1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.
2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.
3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.
4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).
5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.
6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.
9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.
11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.
12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).
14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.
15. Pu, Songling 1986. Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja hirmujutud. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin. Tallinn: „Eesti Raamat”.
16. Kunder, Juhan 1985. Ahjualune. Tallinn: Perioodika.
17. Bisset, Donald 1979. Kõnelused tiigriga ja teisi jutte. Inglise keelest tõlkinud Evi Vanem. Tallinn: „Eesti Raamat”.
18. Andersen, H. Chr. 1999. Pöial-Liisi. Tõlkinud H. Tiidus. Tallinn: Varrak.
19. Luhaäär, Ingvar (Toim) 1992. Kuldne kroon Eesti lipul: intervjuuderaamat. Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna. Tallinn: Olion.
20. Laozi 1995. Dao õpetus: Daodejing. Esmatrükk – Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, Tallinn 1937. NEBADON.
21. Kant, Immanuel 1982. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Saksa keelest tõlkinud Jüri Saar. Tallinn: „Eesti Raamat”.
22. Lao-zi 1979. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.
23. Keskaja hispaania luule. Poesia medieval española. 1998. Koostanud ja tõlkinud Jüri Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus.
24. Koort, A. 1938. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.
25. Gaarder, Jostein 1996. Sofie maailm. Norra keelest tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri.
26. Konks, Jaan 1987. HIINA TEISEST OOPIUMISÕJAST KUNI ESIMESE MAAILMASÕJA LÕPUNI. Materjale Aasia ja Aafrika maade ajaloo kursuse iseseisvaks õppimiseks ajaloo eriala üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
27. Leckie, Ross 1997. Pisiblufi käsiraamat Klassika. Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.
28. Salumaa, Elmar 1992. FILOSOOFIA AJALUGU I. Antiikfilosoofia. Tallinn: EELK KONSISTOORIUMI KIRJASTUS- JA INFOOSAKOND.
29. Krõmov, V. 1928. Oopiumi maalt. Reisumärkmeid Hiinast ja Havaiist. Tartu: Loodus.
30. Hedin, Sven 1932. Seiklused Tiibetis. Tartu: Loodus.
31. 1938. Nüüdse Hiina alused. T’ang Leang Li jt. järgi koostanud A. E. Marand. Täiendanud prof. U. Masing. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
32. Tammsaare, A. H. 1938. Hiina ja hiinlane. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
33. Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem ed. à Johanne Hornung. Riga, literis Joh. Georg. Wilck. Regii typographi. Riga: J. G. Wilcken.
34. Sõerd, Leonhard 1923. Eesti keeles tarvitusel olevate võõrakeelsete sõnade sõnastik. Tallinn: Kirjastus „Reklam”.
35. 1981. Meri andab, meri ottab. Valimik Lahemaa vanasõnu. Koostanud Arvo Krikmann. Tallinn: Kirjastus „Valgus”.
36. Ahven, H., Must, M., Palmeos, P. 1957. Pajatusi põhjarannikult. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.
37. Hankinson, Jim 1996. Pisiblufi käsiraamat Filosoofia. Inglise keelest tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: TEA.
38. Yapp, Nick 1997. Pisiblufi käsiraamat Õpetamine. Tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.
39. Sivers, Fanny de 1997. Kristliku kultuuri sõnu prantsuse keeles. Tartu: Ilmamaa.
40. Coudenhove-Kalergi, R.N. 1938. Totaalne riik – totaalne inimene. Saksa keelest tõlkinud Heino Anto. Tallinn: Ühisus.
41. Narski, I. 1978. Hume. Tõlkinud A. Lukas. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
42. Ovsjannikov, M. 1974. Hegel. Tõlkinud J. Saar. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
43. Ljatker, Jakov 1995. Descartes. Tõlkinud Andres Raudsepp. Tallinn: „Olion”.
44. Descartes, René 1995. Arutlus meetodist. Prantsuse keelest tõlkinud ja sissejuhatusega varustanud Mag. phil. R. Kulpa. Saatesõna prof. K. Ramulilt. Tallinn: „Olion”.
45. Durant, Will 1937. Lood filosoofia ajaloost III. Suured arvustajad: Voltaire ja Kant. Valgustus ja idealism. Tõlkinud L. Anvelt. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
46. Meumann, Ernst 1923. Esteetika süsteem. Tõlkind Ants Oras. Tartu: „Odamees” Carl Sarap.
47. Aurelius, Marcus 1983. Iseendale. Vanakreeka keelest tõlkinud Jaan Unt. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
48. Luts, Karl 1920. Galileo Galilei. Lehekülg usu ja teaduse wahelisest wõitlemisest. Tallinn: Kirjastus A.-S. „Varrak”.
49. Karilas, Y. 1933. Vallutajaid, leiutajaid, avastajaid. Autori loal soome keelest tõlkinud M. Lpk. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
50. Tsiskarašvili, Dmitri 1998. Itaalia keele õpik. Tallinn: Kirjastus „Valgus”.
51. Jaaniste, Jaak 1999. Füüsika XII klassile. Kosmoloogia. Tallinn: Kirjastus „Koolibri”.
52. Feuchtwanger, Lion 1976. Toledo juuditar. Saksa keelest tõlkinud Henn Saari. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
53. Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Saksa keelest tõlkinud Sirje Annist. Tallinn: Olion.
54. Stevenson, R. L. 1920. Dr Jekyll’i ja Hra Hyde’i imelik juhtumine. Inglise keelest tõlkinud H. G. Oras. Gori illustratsioonidega. Tallinn: K./Ü. „RAHVAÜLIKOOL”.
55. Dürrenmatt, Friedrich 1969. Kreeklane otsib kreeklannat. Saksa keelest tõlkinud R. Tasa. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
56. Hajjam, Umar 1967. Nelikvärsid. Pärsia keelest tõlkinud Haljand Udam. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
57. 1996. Sinuhe Jutustus: Egiptuse üliku elust ja seiklustest. Vana-egiptuse keelest tõlkinud ja kommenteerinud Sergei Stadnikov. Tallinn: Kodutrükk.
58. Luther, Martin 1983. Väike katekismus. Tallinn: EELK KONSISTOORIUMI VÄLJAANNE.
59. Meos, Indrek 1995. Valimik teemasid eetikast. Tallinn: Haridustöötajate koolituskeskus.
60. 1980. Bhagavadgita. Sanskriti keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.
61. 1926. Ewangeelium Püha Johannese kirjutatud.
62. MacDonald, William 1993. Johannese evangeelium. Üks Emmause Korrespondent Kursus. Bielefeld: CLV.
63. Ernits, Enn 1999. Ladina meditsiini- ja bioloogiaterminite hääldamine. Tartu.
64. Hedajät, Sadek 1959. Hadži-Aga. Pärsia keelest tõlkinud I. Genss. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus. (Loomingu Raamatukogu).
65. Udam, Haljand 1998. Loetud ja kirjutatud: esseed raamatutest ja elust. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
66. Rudaki, Abu Abdullah Dža’far Ibn Muhammad 1970. Luulepudemed. Tadžiki-pärsia keelest tõlkinud Haljand Udam. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
67. 1987. Mulla Nasreddin. Pärsia keelest tõlkinud Haljand Udam. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
68. Matsumoto, S. 1974. Mäng sõiduplaaniga. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
69. Under, Marie, Pääkkönen, Irmeli 1978. Puutarhan syksy: valikoima Marie Underin runoja 1909 – 1962 (koos eestikeelsete luuletustega). Helsinki: SKS. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 348.).