Piret Kivi: kas kultuur on Eestis samastatud karbiga, mille jaoks tuleb park maha raiuda?

Arvamus,
- Updated
Karbiarhitektuur.

“Lastel (ja mitte ainult lastel) on mõnikord lemmik, kellel on teravad hambad, küüned, nokk või midagi sellist. Mina kui kakaduufilmide suur sõber olen teadlik, et kakaduudele meeldib oma nokka kasutada. Seetõttu magavad kodukakaduud öösel puuris. Vastasel juhul võivad nad kogemata üles ärgata ning toa sisustuse hommikuks pilbasteks teha. Kodukakaduudel on tavaliselt ka karp, mida vahetatakse tihti, sest kaua see vastu ei pea. Karp on kakaduu pesa või suvemaja, kus lind tegeleb oma asjadega (https://www.youtube.com/watch?v=7H7t4it1XwQ vaadatud 15.03.2021).

On arusaadav, et karp on paljude lemmikute jaoks väga vajalik asi. Kuid kas ka eestlane on terava nokaga olend, kes vajab elu karbis? Minu arvates ei ole. Ometi on meil ERM (kast keset tühermaad) ja muid analoogse „arhitektuuriga” ehitisi. Kas kultuur on Eestis samastatud karbiga? Kahju, et mul nokka ei ole. Muidu… ei, see ei olnud vaenukõne. Lihtsalt kelmikas vihamõte. Vihamõte on vaba. Ärge pange mind ööseks puuri!

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Autosid on tänapäeval rohkem kui enne Teist maailmasõda. Isegi palju rohkem. Maailm on kiirem. Seega on vaimse tervise huvides hoida linnades rohelust. Suure õudusega lugesin, et Tartu kesklinnas soovitakse parki koomale tõmmata ning ehitada sinna kahtlane kultuurikeskus. Kultuurikeskus on muidugi üks õite tore ja vajalik asi, aga minus tekkisid hirmud, mis vajavad – moodsamat kõnepruuki kasutades – kohest maandamist.

Esimene hirm: Selles pargis elavad minu sõbrad. Täpsemalt hallvaresed. Me suhtleme mõnikord. Mõned tunnevad mind nägupidi ning lasevad end potsatusega kukkuda minu kõrvale. Kui sinna tuleb kultuurikeskus, siis kuhu mu sõbrad peavad minema?

Teine hirm: Kas plaanis on ehitada järjekordne karp?

Kolmas hirm: Kas tekitatakse uus neomarksistlik asutus ja õõnessüdamete pesa à la Tallinna Vabamu? Kuigi, mis kamm selle Jumalaema hologrammi tagumisega seal ERM-is oligi? Kas normaalne päriselt kultuuriga suhestuv kultuuriasutus laseks neitsi Maarjat jalaga taguda ning kutsuks seda kultuurielamuseks? Vist ei laseks. KUMU neomarksistide löödud haav on ka kuidagi veritsev veel. Kas normaalses muuseumis lastaks kunstiteoste nimede kallal vägivallatseda ning tuua Eestisse mingit rassismiumbluud, see tähendab diskursust ja narratiivi? Ei lastaks.

Neljas hirm: Kas tõesti on meil vaja vähem (!) rohelust?

Võtan märksõnad kokku. Vareste kodu, kolearhitektuur, õõnessüdamete pesa, roheluse hävitamine.

Kultuurikeskus tuleb rajada kohta, kus ei hävitata rohelust ega peletata eemale linde. Arhitekt peab olema päriselt arhitekt. Kultuurikeskus ei tohi langeda nende küüniste vahele, kes kutsuvad end liberaalideks, aga tegelikult seda loomulikult ei ole. Selliseid kultuurikeskusi, kus lauldi oode valitsusele ja rahvaste sõprusele, olen ma juba näinud. Neid kutsuti kultuurimajadeks.

Nägin ka change.org petitsiooni (https://www.change.org/p/tartu-linnapea-peatada-tartu-kesklinna-pargi-maharaiumist-selleks-et-s%C3%BCku-ehitada vaadatud 15.03.2021), millele kirjutasin alla. Minu mäletamist mööda on mul praegu kaks aktiivset petitsiooni. Kirjutasin hiljuti alla ka petitsioonile, kus palusin Missouri osariigi kubernerilt armu ühele eluaegsele vangile. Mees mõisteti vangi mõrva eest, mille ta sooritas siis, kui ta ei olnud veel 18 aastat täis. Ameerikamaa seaduste võlu ja valu. Mulle öeldi, et ta nägi küll seda mõrva pealt, kuid ei tapnud ise. Ma üldiselt mõrvarite vastu väga leebe ei ole, aga see mees on vangis olnud juba ca 25 aastat. Isegi kui ta tappis, siis aitab vast ka. Ja kui tõepoolest ei tapnud (nii nagu mulle öeldi), siis peab ta kohe vabanema.

Vaatame, kes jõuab enne mu palve täita: Missouri osariigi kuberner või Tartu linnapea. Härrased, võtke stardijoone taha ning hakake jooksma ülla finiši suunas. Elagu Tartu loodus ja Tartu varesed! Maha neomarksistlikud karbid!

Piret Kivi

15.03.2021 Anno Domini

2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.

1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.

2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.

3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.

4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).

5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.

6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.

9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.

11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.

12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.

13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).

14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.

15. Pu, Songling 1986. Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja hirmujutud. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin. Tallinn: „Eesti Raamat”.

16. Kunder, Juhan 1985. Ahjualune. Tallinn: Perioodika.

17. Bisset, Donald 1979. Kõnelused tiigriga ja teisi jutte. Inglise keelest tõlkinud Evi Vanem. Tallinn: „Eesti Raamat”.

18. Andersen, H. Chr. 1999. Pöial-Liisi. Tõlkinud H. Tiidus. Tallinn: Varrak.

19. Luhaäär, Ingvar (Toim) 1992. Kuldne kroon Eesti lipul: intervjuuderaamat. Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna. Tallinn: Olion.

20. Laozi 1995. Dao õpetus: Daodejing. Esmatrükk – Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, Tallinn 1937. NEBADON.

21. Kant, Immanuel 1982. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Saksa keelest tõlkinud Jüri Saar. Tallinn: „Eesti Raamat”.

22. Lao-zi 1979. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.

23. Keskaja hispaania luule. Poesia medieval espanola. 1998. Koostanud ja tõlkinud Jüri Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus.

24. Koort, A. 1938. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.

 

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused