24.08.2020
Meid ümbritseb Tallinnaski keskaja vaim, aga paljud näevad seda ajastut vaid halvas valguses. Pilt on illustratiivne.
“Kunagi ammu, kui ma istusin oksitaani keele tunnis, küsis õpetaja mult: „Miks sa tahad oksitaani keelt õppida?“ Sain aru, et pean ütlema midagi ilusat, mis võimaldaks alandatud rahval tunda end lähedal millelegi suurele ja ülevale. Ootamatult läks mul peas pirn põlema ja ma teadsin täpselt, mida öelda. Ütlesin: „See on Richard Lõvisüdame emakeel.“
Mäletan elu lõpuni õpetaja sooja naeratust. See ei olnud tänapäevaste sallivate õõva tekitav võltsnaeratus. See ei olnud ameeriklaste kiipsmailing. See oli naeratus, mis haaras kogu näo ja kogu õpetaja olemuse. Just sellest hetkest pean ennast pooleldi naljatledes väikestviisi kuningas Richard Lõvisüdame vasalliks. Tunnistan, et olen tundnud palju südamevalu ja ängi neil hetkedel, mil kuningat on solvatud ja laimatud. Loomulikult ilma igasuguste tõsiseltvõetavate tõenditeta.
Sellisel laimul on kahtlemata tugev poliitiline põhjus. Ajalooga lahendatakse tänapäevaseid probleeme ning enamasti on räpane mäng lubatud.
Praegune poliitiline olukord maailmas on tõsine. Sellest võiks kirjutada kilomeetreid teksti, aga minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt taandub kõik ülbusele. Mingid tüübid – näh, panin ka ajastu vaimu kohaselt ülbe sõna – arvavad, et neil on õigus meile valetada ning kui mina või keegi teine juhib tähelepanu faktile, et valetada ei ole selles olukorras ilus, siis oleme me „raske iseloomuga“ või isegi „meditsiinilise diagnoosiga“.
Olgu siis nii. Ma olen oma igapäevaelus nõus olema sama alandlik ja kannatlik nagu Richard Lõvisüda siis, kui ta perevägivalda harrastav isa veel ringi möllas ning ta üllas ema oli vang. Küll tuleb ka minusuguste aeg.
Õigustamatult ülbed inimesed, kes ise kutsuvad end sallivaiks, on muuhulgas välja mõelnud lineaarse arengu ehk läbi aja kogu aeg aina paremaks ja paremaks ja paremaks ja… Kõige parem on nende eneste „valgustunud olek“. Teatav „püha ratsionaalsus”, mida nad halastamatult rahvale peale suruvad. Seda väga tugevalt meie haridussüsteemis, aga ka peavoolu ajakirjanduses.
Käisin kunagi kuulamas ühe kuulsa börsikaupleja loenguid. Meeles on elu lõpuni kaks õpetust: „Tehke trenni ja ärge mitte kunagi lugege ajalehti!“ Trenni on vaja teha, et keha peaks materiaalses sfääris vastu. Ajalehti on vaja vältida selleks, et reaalsus ei läheks lootusetusse kõverpeeglisse.
Muidugi, Eesti peavoolumeediat suudab tarbida ainult väga tugeva närvikavaga eestlane. Sellist eestlast ei tohiks morjendada ka väga julmad asjad, nt regulaarsed üleskutsed pehmele genotsiidile, olgu siis läbi uute ideoloogiate impordi maailma ohtlikest džinnilampidest või lihtsalt läbi koduse hapukapsatünni, millele on peale kleebitud silt ‘maasikamoos, aga määratleb end pühapäeviti vinnutatud voblana’.
Mina olen aga veendunud, et maailma areng ei ole mitte mingil juhul lineaarne, vaid hoopis tsükliline. Ma tean, et selle arvamuse väljaütlemine viib mind paratamatult mülkasse, kus kriiskavad nähtamatud soovaimud: „Misse ‘ull tädi siin jälle plädiseb!“ Aga selle arvamuse ma siinkohal välja ütlen. Võite kohe diagnoosi ära panna.
Ei ole just vaja olla selgeltnägija märkamaks, et eriti tugevalt on tühjadel südametel hammaste vahel keskaeg, nii otse sõimates kui ka kaude vihjates ehk pisitasa teatavat sünget fooni luues. Tühi süda on iga kell valmis valmistama endale plakati, mille sõnum informeerib meid, et ta ei taha tagasi keskaega. Sellise sõnumiga on juba seistud ka Tartu Ülikooli juures.
Tartu Ülikoolis on võimalik ka „õppida“, et keskajal olid kõik räpased, kurjad inkvisiitorid külvasid õudu, timukakirves välkus, rattal röökisid inimesed ning seksuaalelu oli masendav ja kurguni kinni nööbitud (kõik need väited on valed või mitte tõesed sellel määral nagu väidetakse ehk nad on valed!).
Mul ei oleks sugugi raske kirjutada keskaegsele inimesele melanhooliat tekitavat (depressiooni asemel oli neil melanhoolia) kirjeldust tänapäevasest maailmast. Pelgalt tänapäeva verised militaarkonfliktid, ateism, abielulahutuste protsent, narkomaania ning riiklik aborditööstus paneksid vaesekese õudusest värisema. Kui ma lisaksin veel oma nimekirja käsu tolereerida vaenlaste sissetungi, sest vaenlased on ametlikult meie inimesed seda tegelikult olemata, siis võin ajada keskaegse inimese mõistuse täitsa krussi. Kujutan juba vaesekest seismas Tartu Ülikooli ees oma tagasihoidliku pärgamendist plakatiga, kuhu on selges karolingide minusklis kirjutatud, et ta tahab tagasi koju. Siinkohal suur tänu Tartu Ülikooli kunstide keskusele, kus mul oli võimalik karolingide minusklit õppida.
Olen jõudnud oma elus punktini, mil ma tahan tegeleda keeltega ning natuke veel vaimselt areneda. Praegune ühiskond aga ahistab mind ja on tirinud mind hoopistükkis bordelli. Olen ükskord oma elus bordellis ööbinud. Hilisõhtul Madriidis odavat majutust otsides, sattusin kogemata bordelli. Vanamees, kes mulle bordelliukse avas, oli šokis, sest saabusin üksi. Samuti hüppas ta kohkunult tagasi ja ütles mitu korda ei, kui üritasin talle oma ID-kaarti pihku suruda. Hotellidesse ilma dokumentideta ei saa. Bordellis aga nimesid kirja ei panda. Mainin ära, et bordellimajutus ise oli väga puhas ja korralik. Parem kui majutus odavas hotellis. Magasin üksinda diagonaalis tohutu suures voodis.
Kui räägin praeguse ühiskonna bordellist, siis ei räägi ma kindlasti sõbralikust kastiilia bordellivanurist, kes paigutas mind üksinda ülimugavasse tuppa ning kes keeldus ametialase õudusega mõttest teada saada, kes ma olen. Räägin lineaarse arenguga maailma valgustunutest, kes juhivad pidevalt meie tähelepanu oma kõverpeeglile, kus tänapäeva seks on fantastiline ja tervislik ning keskaegne seks on hedonofoobne ja neurootiline. Kuna keskaja vaimu kannavad tänapäeval tihti usklikud inimesed, siis olevat nad kõik neurootilised ja hedonofoobsed.
Keskaeg oli vägagi seksuaalne aeg. Loomulikult oli tegemist kristliku maailmaga, kus kehtisid teatavad moraalireeglid. Ideaalis oli seksuaalelu ikkagi abielus inimeste pärusmaa. Siinkohal tuleb muidugi rõhutada sõna ’ideaalis’, sest ma arvan, et paljud meist on puutunud kokku Dante kihilise küpsisetordiga, mille ta vehkis sisse Aquino Thomase rõskest keldrist.
Räägin siis surmajärgsest karistusseadustikust. On selge, et põrgu ei ole mingi suur saal, kus kõik patused on koos. Muidugi, Eestis on tänapäeval ka mingi uus nn humanistlik kristlus, kus tundub, et põrgut enam eriti ei olegi või peetakse sellest rääkimist ebaviisakaks. Põrgu asemel olevat hoopiski kool, kus klassiõpetaja kutsega Jeesus Kristus viib mahajäänud õppureid tasemeni, et nad saaksid minna taevasse. Vähemalt väga hea, et pärast surma ei ole aeg ja ruum enam teemad. Muidu tõmbaks vaene Kristus end tööl ju täitsa rihmaks.
Igal juhul informeerib meid Dante kihiline küpsisetort ehk surmajärgne karistusseadustik ehk humanistlik ümberõppeasutus ehk – andke mulle siinkohal andeks sallimatu sõna kasutamise eest – põrgu, et abieluväline seks on patt ja selle eest läheb põrgusse. Kõik oleks nagu selge, aga palun süüvige küpsisetorti. Soovitan torti aga siinkohal mitte süüa, sest ülesöömise eest saab hullema karistuse kui abieluvälise seksi eest.
Seega paneb hilisõhtul tumedate varjude kütkes ägav pitsa- ja jäätiseneelaja toime hullema patu kui vallalised isikud, kes harrastavad abieluväliseid seksuaalsuhteid. Nägime ju isegi surmapatu seisundis prominente talvisel tagasiteel presidendi vastuvõtult. Tee peal ahvatles neid bensiinijaama pood, mis oma kabanossidega on kahtlemata patusem koht kui bordell oma kantossidega. Kui ei usu, siis Dante seletab üle.
Aga lõpetan siinkohal lobisemise ning liigun tõendite juurde. Kuna tänapäeval on tihti kombeks laimata ja sõimata keskaega ilma igasuguste tõenditeta (neomarksistliku ajaloolase kirjutatud raamat ei ole tõend), siis kutsun meie sekka tähtsa tunnistaja Monte Cassino kloostrist. Monte Cassino on kindlasti hästi tuntud ulmesõprade seas, kuna Teise maailmasõja ajal hävitas kloostri peaaegu täielikult muuhulgas ka mees, kes kirjutas suurepärase raamatu „Kantileen Leibowitzile“. Käsk on käsk, aga see sündmus viis autori väga raskete vaimsete kannatusteni. Ta soovis väga kahetseda ja andeks paluda ning hakkas seetõttu pärast sõda katoliiklaseks. Ometi ei jätnud kannatused teda ning ta lõpetas oma elu enesetapuga.
Minu tunnistaja saabub aga meie juurde 11. sajandist. Tegemist on põhja-aafriklase, arsti ja mungaga. Mehel oli kodumaal tõsiseid probleeme, mistõttu ta oli sunnitud põgenema. Mõningatel andmetel töötas ta alguses paguluses Robert Guiscardi sekretärina. Robert Guiscardi vennapoeg oli vähemalt minu ajal juba algklasside programmis väga põgusalt sees. Vennapoja (Roger II) teenistuses tegi oma kuulsa maakaardi al-Idrisi. Oma elupäevad lõpetas minu tunnistaja Monte Cassino kloostris. Arstiteadus oli tema suur kirg ning ta kirjutas selle kohta väga palju materjali, mida kasutati veel pikki sajandeid pärast tema surma.
Allpool olgu siis antud raamatu „De coitu liber“ eestikeelne tõlge. Ma esitan selle tõlke siin, sest vaja on lõpetada praegune valetamine. Enne kui võtate sõna keskaja teemadel ning inertsist konservatiivide ja usklike vastu, tutvuge palun ehtsa keskajaga. Õppige ladina keelt ja otsige endale keskajast mõni kirjasõber. Minu sõber on munk ning ma möönan, et ka mind hämmastasid alguses 11. sajandi munga sõnad seksi kohta. Need sõnad tundusid mulle alguses väga avameelsed, isegi häbitud. Pealegi tunnen ma isiklikult mitmeid ratsionaalseid ateiste, kes tunneksid sama avameelselt väljendudes üsnagi suurt piinlikkust.
Kui te vabandate mind hetkeks, siis lipsan välja, et oma tunnistaja teie palge ette tuua. Tal ei ole mobiiltelefoni ning ta avaldas soovi palvetada ja oodata mind seejärel kloostri ürdiaias. Lähen hetkeks 11. sajandisse ning toon oma tunnistaja siia. Aidaku austatud munga sõnad teil aru saada, et keskaja seksuaalsus ei olnud neurootiline ega hedonofoobne. Pigem on seda tänapäeva seksuaalsus, kus juba lasteaedades võetakse üles nokuviis ning liigutakse edasi luuakappi, et oma kehaga tutvuda, kuni lineaarne areng tõukab meid roboti tugevate kombitsate vahele.
Palun, et loeksite alljärgnevat teksti kui suulist tõlget. Mul puuduvad võimalused lasta teksti toimetada ning kuskil avaldada. Praeguse toortõlke eelis võiks aga olla selle suur originaalitruudus. Kui midagi jääb segaseks, siis luban ma teil kommentaariumis oma tunnistajat ristküsitleda.
Astugu meie ette vaga munk Constantinus Africanus Monte Cassino kloostrist!
23.08.2020 Anno Domini
Piret Kivi
Ladina keelest tõlkinud Piret Kivi
Looja, kes tahtis, et loomade sugu kestaks edasi kindlalt ja kõikumatult, korraldas nii, et see uuenduks läbi suguühte ja järglaste saamise selleks, et selle täieliku uuendumise tõttu loomade sugu ei hävineks. Seetõttu tegi ta loomad terviklikuks looduslike kehaosadega, mis oleksid selle töö jaoks sobilikud ja ka erilised, ning ta pani neisse nii imetlusväärse vooruse ja armastusväärse naudingu, et ei ole olemas mitte ühtegi looma, kes ei naudiks äärmiselt palju suguühet. Sest kui loomad jälestaksid suguühet, siis hukkuks loomade sugu kindlasti. Niivõrd loomulik on aga suguühe loomade jaoks, et kui neid on seda takistatud tegemast kaua aega, siis viimaks, kui neil on võimalik seda täide viia, teevad nad seda peaaegu kõikidel juhtumitel. Suguühet teevad kaks looma. Ühest purskub välja seemet ja teine võtab selle sobivas asendis vastu oma kehaõõnsusesse ning siis sulgub selle ümber, et seeme ei saaks välja valguda ja laiali minna.
Kolm asja on suguühtes: iha, mis on tõusnud mõttekujutustest, vaim ja kehamahlad. Iha tuleb maksast, vaim südamest ja kehamahlad ajust. Suguühte liigutused tekitavad naudingut, annavad soojust ja soojendavad kõiki kehaosi ja nende liigutustega samamoodi kehamahla, mis on ajus. Seda kehamahla veetakse läbi veenide, mis viivad kõrvade tagant munanditeni ning seejärel paisatakse see peenise poolt vulvasse. Sest nagu ütleb Hippokrates: see, kellel on need veenid, mis tulevad kõrva tagant kahjustatud, ei suuda seemet eraldada ja sündi põhjustada (ta on steriilne). Kui ta aga tõepoolest midagi eraldab, siis pole see seeme, vaid vesine kehamahl, millest ei saa tulla mitte mingisugust eostamist. Mõned mehed sirutavad küll peenise välja, aga ei suuda eraldada seemet, sest nad on liiga palju olnud suguühtes. On teisi, kes küll eraldavad seemet, aga ei suuda peenist välja sirutada. Ja kolmandatel pole ei iha, ei siruta nad peenist välja ega eralda seemet. Miks nad nõnda on, seletame.
Kui iha tõuseb maksas, nagu sai mainitud, liigutab süda vaimu, mis laskub läbi arterite peeniseni, täidab peenise õõnsuse (samal kombel nagu täidetakse üsa) ja peenis sirutub välja kõvaduses ja jäikuses, aga ta ei suuda seemet eraldada, sest viga ajus põhjustab seemnevedeliku puuduse. Vastupidi, kui on piisavalt seda niiskust ajus, aga südames on nõrkus ja tuulevaimu puudus, siis eraldatakse seemet isegi ilma tahteta, kuid peenis ei sirutu välja. Kui aga mõlemad (maks ja süda) on puudulikud ja vigased, siis ei suuda peenis ei välja sirutuda ega seemet eraldada. Kuid need, kellel on mõlemad terved, saavad kasu viljakast suguühtest, nendel veetakse seeme ajust veenidesse, mis laskuvad kõrvade tagant ja siis selgrooüdisse, üdist neerudesse, neerudest tuharatesse, tuharatest pursatakse see peenise kaudu, aga mitte sealt, kus tuleb uriin, vaid kohast, mis on ainult seemne jaoks.
Nendest asjadest nõnda räägitud, on vaja öelda, mis on seeme ning kuidas Galenos seda määratleb. Ta ütleb: seeme on soe ja voolav vaim, mis voolates läbib keha niiskuse ning loob selle mehe, kellest ta on pärit, sigitamisvõime. Nõnda ütleb Galenos vaimu ja kehaosade eest hoolitsemise kohta: seeme on vaim ja vahutav kehamahl. Vahtu põhjustab kehavedeliku liikumine nagu võib näha meretormides. Lisaks tõestab seda see, et pärast seda, kui seeme on välja heidetud, tundub, et seda on ohtralt, kuid varsti on seda palju vähem ning ta ei jää terviklikuks nagu röga või lima, mis on vedelikud ja toored. Seeme aga on keedetud ja tihe, sest kui ta kukub õigesse kohta täis seda vaimu, siis moodustab ta inimese. Kui ta aga kukub mitteõigesse kohta, siis haihtub vaim temast ja läheb laiali.
Nüüd tuleb öelda, millistel põhjustel saab seemet. Millal ta on ülemäärane, napp ja mõõdukas. Paraja soojuse ja niiskusega on ta mõõdukas. Munandid, mis on peamised ja fundamentaalsed kehaosad, koguvad seemet, muudavad seda ja kuna nad on lähedal, saadavad seda peenisele. Peaksime tegema ülevaate nende loomusest. Nende seemne iseloom on kas mõõdukas või mõõdutu. Kui munandite loomus on soe, niiske ja mõõdukas, siis saab selline olema ka seeme. Kui loomus on aga mõõdutu, saab seeme olema kasutu. Munandite kvaliteeti jagatakse kaheks: lihtsaks ja kokkupanduks, nagu kogu keha kvaliteeti. Lihtne kvaliteet on teistest üle ja väga võimas, nagu soe, niiske, kuiv ja külm. Sest nagu vana aja inimesed ütlesid, need neli kvaliteeti muudavad seemet. Soe muudab seemne liruks ja vesiseks, lahustades ja õhendades seda. Külm muudab seemne paksuks ja tihkeks, ühendades ja tihendades. Kuivus muudab seemne napiks. Niiskus aga ohtraks ja mitmekordseks.
Kui need kvaliteedid on koos, tuleb neist kuus muud, nõnda on kõikides kehades. Neli neist kombinatsioonidest on kooskõlas ja kaks vigased. Need neli on soe ja niiske, soe ja kuiv, külm ja niiske, külm ja kuiv, need on kasulikud. Kaks kasutut on soe ja külm, niiske ja kuiv, mis on teineteise vastandid. Kuna soe teeb seemne õhukeseks, külm paksuks, kuiv napiks ja niiske ohtraks, siis nagu ütlesime, nendest neljast tuleb neli muud kasulikku seemet: vedel ja palju, paks ja palju, vedel ja napp, paks ja napp. Need on üksteise vastu kõikjal. Nende kohta on näiteid raamatus, mille ma koostasin elevantsuse (lümfisoonte filarioosi) kohta.
Sellest nõnda öeldud, räägime kõigepealt meestest, kes on tugevad ja suurepärased seemne purskajad. Nende munandid on õigel määral soojad ja niisked. Näiteks meestel, kes joovad palju veini, on palju iha ja seemet. Samamoodi on see, kui on kevade aeg, kui soojus ja niiskus on kokku tembitud. Soojus suurendab iha ja meessoole omast. Külm aga vähendab iha ja muudab naissoole omaseks. Seega kui munandite loomus on soe, saab suguiha olema suur ja mees eostab rohkem poisslapsi. Õigel ajal võrsuvad häbemekarvad ja ka karvad ülejäänud kehal. Aga kui munandid on külmad, saavad mehed olema naiselikud, neil puudub iha ja karvad võrsuvad hilja ning neid on vähe häbeme ja kõhu ümber. Kui munandid on kuivad, saab mehe iha olema napp ja tema seeme on napp ja nõrk. Kui munandid on niisked, tuleb seemet palju ja karvad on lamedad ja pehmed. See oli lihtsa loomusega munandite kohta.
Kui aga munandid on soojad ja niisked, siis kuumusest tuleb suur iha ning niiskusest tuleb palju karvu, tal saab olema palju seemet ja palju sugulist läbikäimist ilma, et see teeks talle kahju, ning ta ei suuda olla vahepeal suguliselt kasin, nagu Galenos ütleb: soojade ja kuivade munanditega saab seeme olema napp kuivuse tõttu, kuid nauding suur, kui ta purskab seda välja, enamasti on lapsed meessoost ja iha suur, tihti murdeea alguses, tema karvad mitmekordistuvad häbemest nabani ja kuni poolte reiteni. Nad soovivad liiga palju suguühet ja lõpetavad kiiresti, sest kui nad jäävad sellesse pikalt, siis teeb see neile kahju.
Kui aga munandid on külmad ja kuivad, siis ei tule külmast iha ja kuivuse tõttu on seeme napp. Kui munandid on külmad ja niisked, siis on iha napp külma tõttu ja karvad võrsuvad ainult häbeme ümber ja enamasti sünnivad tütred. Seemet on palju niiskuse tõttu ja iseeneslikud seemnepursked on tavalised une ajal, sest palju niiskust kiirustab oma väljapääsu poole ja põhjustab ilma suure naudinguta seemne laialipillamist. Toimuvad ka iseeneslikud seemnepursked, kui naiste nägemine meeldib ning naised, kes meenuvad unes, kutsuvad esile iseeneslikke seemnepurskeid. Aga need seemnepursked ei ole ohtrast niiskusest nagu need teised. Märke munandite loomuse kohta, millest me rääkisime, tuleb otsida kogu kehalt.
Vana aja inimesed ütlesid, et munandid on ühed peamised organid. Hippokrates ja Galenos ütlesid: munanditest tuleb mehevoorus kogu kehale, just nagu aju valmistab ette liikuva ja tundliku mehevooruse peenise jaoks ning süda arterite kaudu erekteeruva vooruse ja innu. Lisaks on mehevoorus see, mida valmistavad munandid kogu keha jaoks, sest sellel, kes on eunuhhiks kohitsetud, ei võrsu habe. Ka ei ole ta karvane, tema veenid on peaaegu nagu naise veenid ja tal on lõbujanuline iha. Lisaks on öeldud, et kuumus on mehelikkuse põhjus ja külm naiselikkuse põhjus ning kuna see on nii, siis parempoolsed munandid tekitavad mehi ja vasakpoolsed naisi.
Hippokrates ütleb lisaks: sarnased kehaosad on üksteisele abiks. Galenos teatab: ei ole imetabane, kui parempoolne munand ja üsa parem pool on soojemad kui vasakpoolne munand ja üsa vasak pool, sest nad on lähemal maksale ja neid toidetakse puhta ja selge verega. Seega võrsuvad paremalt poolt mehed ja vasakult poolt naised. Hippokrates lausub ka: kui poiss näeb murdeeas, et ta parem munand on suurem, siis sigitab ta meessoost järglasi. Kui aga suurem on vasak munand, siis naissoost järglasi. Ta soovitab seega sellele tähelepanu pöörata, kui poiss muutub murdeeas tugevamaks ning ta hääl muutub ja läheb karedaks.
Eostamisel on aga kaks põhjust: üks naisest ja teine mehest. Kui soe seeme kukub emaka suhu ja jõuab vasakule poole, siis sigitab ta naissoost järglase ning kui paremale poole, siis meessoost järglase. Kuigi mõnikord juhtub, et kuumuse mehevooruse üle saavutatakse võit. Mõned arstid ütlesid, et kui seeme, mis tuleb paremalt poolt kukub vasakule poole üska, siis sünnib meessoost naiselik järglane ning kui seeme, mis tuleb vasakult, kukub paremale, sünnib mehelik naissoost järglane. Peale selle võib Jumal otsustada, kellele ta tahab anda meessoost või naissoost järglasi, nagu ta ise soovib. Seda rääkisime me siis kuumast ja külmast. Hiljem räägime me, mis asjad on seemnele kasulikud ja mis on kahjulikud.
Vana aja inimesed ütlesid oma raamatutes: asjad, mis hoiavad alal tervist, on treeningharjutused, kümblemine, toit, jook, uni ja suguühe. Seega on meil vaja rääkida, kuidas suguühe toob kasu ja kuidas kahju, kuidas seda peab tegema ja mis ajal ning mis juhtub nendega, kes sellega liialdavad. Galenos refereeris [arsti]kunstide raamatus Epikurost: mitte keegi, kes ei ole suguühtes, ei ole [tulevikus] terve. Tõepoolest on suguühe kasulik ja toob tulu tervisele. Ta (Galenos) näitab, kellele suguühe on kasulik ja kellele ei ole ning kuidas seda peab tegema. Ta lausub, millal seda on sobilik teha, milliste ajavahemike järel, et see ei põhjustaks ühtegi tervisehäiret. Sest kui sugulises vahekorras on loid ja nõrk isik, siis pärast seda on ta keha kergem (särtsakam) kui enne ning ta hing on kergem (rõõmsam) kui varem.
Suguühte jaoks on sobilik aeg, kui keha on täielikus kehamahlade kooskõlas, mitte liigselt toidetud, mitte tühi, mitte külm, mitte kuum, mitte kuiv, mitte niiske, vaid mõõdukas. Kui aga eksitakse selle talitlusviisi vastu ja ollakse suguühtes kuumas olekus, siis on see parem kui seda teha külmas olekus, parem toidust küllastatuna kui paastudes, parem niiskena kui kuivana ja parem enne und kui pärast und. Sest kui magatakse pärast suguühet, siis puhatakse ja sellest on suurem voorus. Ta (Galenos) teatab uuesti, et kui suguühe leiab aset vastavalt sellele, mida me ütlesime, siis on viljastumine ja loode paremad, kui tuleb poiss ja nõnda on ka tüdruku puhul. Sest naine säilitab seemet paremini, kui ta pärast magab. See on naiste loomupära, neile ei ole vaja seda õpetada. Üleüldiselt on parem olla suguühtes meie öeldu kohaselt.
See, kes on suguühtes kesköö paiku, teeb pattu, sest toit on poolenisti seeditud. Samamoodi teeb ta pattu, kui ta on suguühtes hommikul, kui ta ei ole söönud ja täielikult ära seedinud oma hommikusööki. Mõned taiplikud (läbinägelikud) arstid ütlevad, et kui kellelgi on kõht täis ja ta on ilma toitu täielikult seedimata suguühtes, siis tuleb vaimselt alaarenenud loode isegi, kui ta on kõikide liikmetega – kui mitte veel suure peaga (vesipeaga) või muidu vaimselt väheldane. Seega me ütlesime: ükskõik kes on suguühtes enne, kui toit on seeditud, teeb pattu. Hommikul ei ole ka sobilik selle põhjuse tõttu, millest me rääkisime ülalpool. Kuna pärast suguühet ollakse nõrk, ei sobi suguühte järel tööd teha. Seega on näidatud, et suguühe on parem enne und kui pärast und, sest see, kes magab, puhkab töötamisest. Kui keegi tahab olla suguühtes hommikul, peab ta pärast suguühet keha sundima, et keha oleks võimeline tööd tegema.
Nüüd tuleb öelda, kellele on suguühe kasulik ja kellele kahjulik. Ta on kahte moodi kasulik. Galenos ütles oma kommentaaris Hippokratese raamatu kohta tavalistest haigustest: suguühe on kasulik igaühele, kellel on palju viskoosset lima ning kes saab sellest oma mehejõu; on kasulik sellele, kellel on palju teravaid (kibedaid) aure, mis on lenduvad ja oma loomuse tõttu hävitavad keha mõõdukust. On kasulik ka neile, kellel on palju mitteviskoosset lima, kui nad on robustsed, sest see viiakse välja suguühte käigus. See muutub napiks, sest kuumus, mis tekib suguühte kiirete liigutuste ajal, kondenseerib ja kuivatab. Kui aga selline flegmaatiline isik on nõrk, siis sage suguühe on väga kahjulik, sest see muudab tema keha äärmiselt külmaks ja nõrgaks.
Kui sa tõepoolest küsid, miks me vaatame eraldi tugevate ja nõrkade mehevoorust, siis ütleme, et nendele, kellel on tugev mehevoorus, on suguühe kasulik. Aga nõrgale on see kahjulik, sest see saadab tema keha ülimasse külmusesse ja nõrkusesse. Sest Galenos lausus: tihe suguühe kuivatab keha ja teeb selle lõdvaks (lodevaks). Mõned mõtlevad, et suguühe ei soojenda keha, vaid alati jahutab seda. Aga kui on olemas voorus ja tugev loomulik kuumus, soojendab see keha. Kui aga voorus on nõrk, siis soojendab suguühe suguühte ajal, aga pärast, kui suguühe on lõpetatud, jahutab tugevalt. Seetõttu eristasime me tugevat ja nõrka voorust ning ütlesime, et neile, kellel on tugev voorus, on suguühe kasulik, sest ta soojendab neid, ning kahjulik neile, kellel on nõrk voorus, sest ta jahutab neid, nagu ütleb Galenos.
Suguühe on kasulik ka teisel viisil: see tähendab, sellele, kellel on liiga palju aure, mis rikuvad tema tasakaalukust. Kui see kehamahl on kaasa arvatud kehasse ja ei ole lahustatud, siis põhjustab ta suurt kahju. Aga olles suguühtes, siis ülemäärasus lahustatakse ja keha puhkab, jaheneb ja lõdvestub, kui suguühtes ei olda tihti,. Mitte kui on vajadus, vaid siis kui on vaja. Me ütlesime, et suguühe on kasulik kahte moodi. Rufus (Rufus Ephesosest) nimelt sõnab: suguühe lahustab keha halba seisukorda ja mahendab pöörasust (hullust). See on kasulik melanhoolikutele, kutsub tagasi meeletud mõistusele ja lahustab ihkava armastuse, kui nad saavad heita ühte kellegagi, keda nad ihaldavad. Seetõttu ütleb Galenos: iga metsloom on raevukas enne suguühet ja pärast suguühet on ta palju taltsam.
Hippokrates ütleb: kui haigus on suurenemas, siis teeb suguühe palju kahju. Sellest jõuame me arutluseni, tuleb näidata põhjust, millest tuleb loomade nõrkus ning miks juhtub, et mõned mehed kannatavad suguühtetunnil kangestumist ja kurbust, teised aga värisevad, lõhnavad halvasti või neil on suguühtes olles pundunud kõht või kannatavad nagu ragisevate helide all või pärast suguühet peavalu all. Me ütleme nii, et kehamahl, mille keha eemaldab hetkel, mil seemet välja heidetakse, on substantsiaalne, tema essents on kehaosadest, ta ei ole nagu kehamahl, mis tuleb nõretamisest (higi, uriin), sest see on aktsidentaalne. Kuna seda on liiga palju, siis kehaosad (organid) eemaldavad ta. Ta ütleb sama oma raamatus lootest. Kui me heidame välja seemet tahtlikult, siis järgneb sellele tihti nõrkus. Ta tahab selle ütlusega meile õpetada, et seeme tuleb tervete organite essentsist, mis on tehtud sellest kehamahlast. Meil tuleb teada, et tervetest organitest tuleb tervis ja haigetest organitest haigus.
Sama ütleb Galenos raamatus seemnest, kui ta räägib nendest, kes on liiga tihti suguühtes: organitest ei tule ainult kehamahl, vaid ka eluvaim väljub koos seemnega arterite kaudu. Ja kuna nõnda on, siis ei ole üllatav, et kui keegi on liiga tihti suguühtes, siis ta nõrgeneb. Sest kui need kaks heidetakse kehast, kuid iha jääb ja nauding jätkub, siis hajutatakse eluvaim. Sel viisil on paljud surma saanud ning see ei ole üllatav. Seega näitab (tõestab) Galenos, et kui ükskõik milline loom on liiga tihti suguühtes, siis sureb ta kiiresti. Ning kui ta on vähe suguühtes, siis elab ta kauem. Seetõttu elavad eunuhhid kaua, kuna nad ei suuda olla suguühtes, sest nende erekteeruv kehaosa on maha lõigatud. Ja seeme ei lasku vastavalt sellele nagu on tavapärane.
Galenos ütles: see on eunuhhide pika elu põhjus. Samal põhjusel näivad nad tulivihased neile, kes nendega räägivad, sest iga hingeärrituse rahustab maha seemne väljutamine, nagu me ütlesime, et oli öelnud Rufus, ja selle ärrituse tunnusjoonte tõttu on eunuhhide näod ärevad, nagu nende seisund. Seetõttu me leiame, et loomad on tulivihased enne suguühet, pärast suguühet taltsad, pealegi loomad, kes on palju suguühtes, elavad vähe, kui nende hing ja loomus, mis tunneb iha ja naudib, viib neid liialt suguühtesse. Nimelt loodus kuumeneb selleks (suguühteks). Mida rohkem meid viiakse suguühtesse, seda rohkem lahustuvad loomne hing ja looduslik hing. Me andsime Galenose sõnad, mis tal on selle kohta ja seletasime neid lahti. Samuti ütlesime, mida ütlesid selle kohta vana aja inimesed.
Kangestumise (tardumuse) ja melanhoolia põhjus tuleb suguühtes halvast kehamahlade segunemisest ja samuti kuumusest, mis kaasneb suguühtega, sest iga keha, millel on halvad kehamahlad, kangestub, kui teda järsku kuumutatakse. Koos kangestumisega tuleb kurbus. Kellele tuleb peale värin, siis selle põhjustab ülemäärasusest tulenev halb. Kellele tuleb suguühte tunnil kallale lehk, siis tuleb see roiskunud segust, mis lahustatakse suguühte kuumuses. Kellel aga pundub kõht, siis see juhtub, sest tema loomulik kuumus on nõrk ja selle haiguse põhjus tuleb melanhoolia kehamahlast. Sellised mehed ihaldavad pidevalt suguühet suure tuulisuse tõttu, mis suguühte ajal tekib. Kuna seda tuulisust hoitakse kinni sisemuses, toimuvad neil meestel (sisemuses) helid ja möirged. Ja väljaspoolt on kuulda ragisevat heli. Kellel aga on pärast suguühet peavalu, siis seda põhjustab vere niiskuse, keha ülemäärasuste ja halvast kehamahlade segunemisest tingitud aur, mis suguühte liigutuste tõttu tõuseb pähe. See on Galenose arvamus, mille ta esitas oma kommentaaris Hippokratese raamatule tavalistest haigustest.
Kuna me oleme nüüd lühidalt seletanud selle ettevõtmise jaoks vajalikke asju, siis pöördume tagasi selle juurde, mis kutsub esile suguühet. Me ütlesime, et on mehi, kes ei suuda olla suguühtes, neil on aga ihad, ja me seletasime, miks nad ei suuda oma ihasid täita. Meil on vaja teada, millised toidud tekitavad ja hävitavad seemet, mis stimuleerivad iha ja mis kustutavad seda, mis tekitavad seemet ja stimuleerivad suguühtele, ja ka, mis kuivatavad ja vähendavad seemet, selleks et mehed hoiduksid sellest või sööksid toitu, mis on vastupidine nende seisukorrale. Me kirjeldame lühidalt neid toite. Vana aja inimesed teatasid, millised toiduained tekitavad seemet ja hävitavad seda ning mis stimuleerivad iha ja mis kustutavad seda, mis tekitavad või tõmbavad külge iha, kui seda ei ole, mis kustutavad ja hävitavad seda iha, mis on, ja mis lisavad iha suguühteks. Asjad, mis muudavad suguühte vastumeelseks, on nendele vastupidised. Seemet tekitavad asjad, mis toidavad ja tekitavad tuult või assimileeritakse seemne essentsi. Aga toiduainetel, mis tekitavad seemet, ei ole kolme omadust, vaid ainult kaks või üks.
Toiduained, mis on väga toitvad, tekitavad seemet. Mis aga ei ole väga toitvad, ei tekita. Me ütlesime ka, et seemne loomus koosneb kehamahlast ja vaimust ja seda tehakse toiduaine niiskusest, on vaja, et see oleks toiduaine, mis tekitab seemet, see tähendab väga toitev ja tuult tekitav, sest sellega on kooskõlas seemne essents. Kui toiduainetel ei ole mõlemat nendest omadustest, siis aitavad nad, kui neil on üks omadustest. Nad tõmbavad oma kuumusega seemet esile peidetud veresoontest ja viivad seda välja, või neid saab segada kokku toitvate toiduainetega, et saada segust kätte kõik kolm seemet tekitavat omadust. Seega, kui me tahame valmistada toite, et tekitada iha, siis teeme me seda nendest kolmest liigist. Igal toiduainel võib olla kaks või üks omadust. Kikerhernestel on kolm. Nad toidavad palju ja tekitavad tuult ning nad on kuumad ja niisked, ainult see segu tekitab seemet. See, mida araabia keeles kutsutakse exice on sarnane, eriti kui seda segatakse luuüdiga. Sarnaselt mõjub naeris.
Kui sa tahad segada kokku kaks toiduainet sellisel viisil, tee nõnda: kuna põldoad toidavad ja tekitavad tuult, aga on külmad, siis neil on üks omadus puudu. Pikk pipar, ingver, must pipar ning nendega sarnased on kuumad, aga nendes ei ole midagi, mis oleks seemne liiki. Aga kui sa segad neid veidi põldubadega, siis saab sellest toidu, mis tekitab seemet, sest tal on kolm omadust ja sel viisil kahest toiduainest saab teha ühe toidu, võttes arvesse kõike, mida me ütlesime.
Nüüd tuleb öelda, mis tekitab seemet ja väljutab seda. Need on alljärgnevad toiduained: pipar, meriroosid (meri-polüübid), seedermännipähklid, viigimarjad, värske liha, väiksed ajud ja munakollased. Selles nimekirjas on ka „hundi munandid“ ehk voolme-ristirohi, sest see suurendab himu. Dioskurides (Pedanios Dioskurides) ütleb ka, et see juur, kui seda käes hoida, stimuleerib iha ja suurendab iha veelgi enam, kui seda koos veiniga sisse juua. Samamoodi paneb iha liikuma ning suurendab seda ingver, punased ja valged rõikapuu seemned, magus kostus, safrankrookus, meega küpsetatud (keedetud) linaseemned, mida süüakse ohtra pipraga. Nõgeseseemned, kui nad on hästi jahvatatud ja meega küpsetatud (keedetud), teevad sama. Nad hoiavad keha külmatunde eest ja suurendavad tugevalt iha. Kardemon ja aniis on nendega sarnased. Mõned nendest on toiduained ja mõned arstimid ning nendega ravitakse nende vastandeid. Sest vastandeid ravitakse vastanditega. On teisi, mis ei tekita seemet, vaid kuivatavad ja lahustavad tuulisust. Kõik soojad ja kuivad nagu till ja aedruut ning nendega sarnased.
Seepärast väidab Rufus, et aedruut on seemne vastand, kui seda ohtralt süüa. Aga ta on kasulik, sest ta ärgitab söögiisu ja liigutab uriini. Mis aga takistavad, hoiavad tagasi ja paksendavad seemet ning kustutavad iha, on külmad toidud, nagu aedsalat, portulak, kõrvitsad, peedid, mooruspuu marjad, arbuusid, kurgid, melonid ja kõik, mis on külmad, nagu kalad ja sarnased. Ükskõik, mis on külm ja kuiv lämmatab iha, nagu sumahh, äädikas, hapud viinamarjad, kui keegi tahab kahte või kolme neist kokku segada, siis nad hävitavad seemne ja lämmatavad iha. On aga midagi, mis lämmatab iha astuda suguühtesse tugevamini. Kui läätsesid keedetakse salatiseemnetega ning juuakse seda leotist, siis kustutab see iha. Sama eesmärgi saab, kui võtta metsikult kasvava portulaki seemet ja anda seda süüa, kui on vaja. Samamoodi tuleb vajaduse korral sisse võtta lihtsaid ja kokkupanduid segusid.
Nüüd peame rääkima arstimitest, mis on kasulikud neile, kes ei ole võimelised olema suguühtes (impotentsetele meestele). On segatud ravimeid, mis on kasulikud suguühte jaoks ning sobivad nii rikastele kui ka vaestele, nagu elektuaariumid (magusad ravimpudrud), mis on tehtud muskaatpähklitest, triphera magna’st, pähklitest meega, voolme-ristirohust meega, ingverihoidisest, pähklisiirupist, meesiirupist, rosinasiirupist ja sarnastest toiduainetest. Me jätame need vahele, sest nad on palju käibel ning räägime nendest, milles me oleme eksperdid ja mida meie autorid on kasutanud. Need ravimid töötavad kiiresti ja saavutavad efekti aeglaselt. Mitte vähem olulised on teised, mis tõstavad iha, kui neid segada ravimitega, mida me mainisime ülalpool. Selleks et jõude süda saaks oma igapäevast rõõmu.
Äraproovitud elektuaarium, mis suurendab iha: 5 drahmi spargli ja voolme-ristirohu seemneid; 3 drahmi valget ja punast buzaranga’t, valgeid rõikapuuseemneid ja ingverit; 2 drahmi rapsiseemneid, lehtkapsaseemneid, rediseseemneid, pastinaagi- ja nõgeseseemneid ja sibulaseemneid; 3 drahmi grillitud scylla’t, merekarpe; 7 drahmi kardemoni, 1 drahm linnukeeli; 20 drahmi suhkrut; 4 drahmi tärpentini, koos talinisu eliksiiriga, mis on tehtud piima või mõduga.
Teine samaks otstarbeks: Grilli aedpastinaagijuuri, viska ära nende sisemine osa ja tritureeri väga kaua allesjäänud ühte araabia naela [kaaluvat massi], pane see praepannile vee alla, lisa üks unts seesamiõli ja sega, vähese aja pärast võta tulelt ära, lisa 2 drahmi galangat, 2 drahmi lehtkapsa seemneid, pikka pipart, kaneeli, nelki, koirohtu, fefessa rohu seemneid, rapsi-, sibula- ja pastinaagiseemneid, sega hoolikalt, ja kui soovid, värvi kahe drahmi krookusega, pärast pane klaasanumasse ja kasuta, kui on vaja.
Elektuaarium, mille me tegime ühele noormehele, kes on võimetu olema suguühtes: 1 unts spargliseemneid, linaseemneid, valget mooni, puhastatud seesamit, kikerhernejahu, põldube, magusaid mandleid; 4 drahmi pipart, nõgeseseemneid, puhastatud aniisi; 3 untsi penithi (karamelle?), tritureeri ja sega meega või veiniga, kui patsient on palavikus. Anna pähklikujulise tabletina hommikul ja õhtul.
Elektuaarium, mille segas kokku Isaac (Isaac Iudaeus), et suurendada suguühte kestust parima tulemuseni, 10 drahmi platocymini, lehtkapsast, 15 drahmi ingverit, 10 drahmi voolme-ristirohtu, 20 drahmi puhastatud seedermännipähkleid, 7 drahmi aniisi, tritureeri ja hõõru väga kaua aega võiga, maitsesta meega. Anna 5 drahmi enne magama minekut, siis joogu (pastinaagi)siirupit või eliksiiri ning võia tema kõhtu ja munandeid leedriõliga, millesse on sisse keedetud kummelit.
Tegin ravimi neile, kes ei suuda olla suguühtes, 5 drahmi nelki, joogu hommikul koos piimaga. Suguiha suurendab ka hommikuti mustikamahla joomine.
Elektuaarium, mille ma segasin kokku külmadele ja niisketele meestele, kes ei suuda olla suguühtes: 6 drahmi ingverit, kummelit, aniisi, köömneid; 4 drahmi lumeroosi (seatubaka) seemneid, sibulaseemneid, lehtkapsaseemneid, karusköömneid; 2 drahmi pikka pipart, musta pipart, pähkliõli, mett niipalju kui on vaja.
Äraproovitud pillid, mis suurendavad suguiha ja seemet: 2 untsi heina, lehtkapsast, tritureeri ja sega kokku lehmapiimaga, tee põldubade suuruseid pille, anna kolm igal hommikul ning kui ta tahab astuda suguühtesse, siis enne võia tema keha äädika, õli ja musta maavitsa mahlaga.
Pillid samaks otstarbeks: võtta samas koguses valge sibula seemneid, „hundi munandeid“ (voolme-ristirohtu), varblaste ajusid, viirukit (oliibanumi), sega sooja veega, tee pille, mis on kikerherneste moodi ja anna hommikul sisse koos veiniga 7, mitte rohkem, sest rohkemad kurnavad ära naise. Kui ta soovib suguiha kustutada, siis joogu sisse kimbuke aedruuti, mis on tritureeritud sooja vee sisse.
Veel üks medikament, mida võetakse sisse enne suguühet, sest ta stimuleerib imeväärselt: võta 30 isase varblase ajud, ja lahusta neid väga kaua klaaskausis, võta samavõrd rasva hiljuti tapetud soku neerude ümbert ja sulata see tulel, sellele lisa ajud ja peale lisa niipalju mett, kui vaja, sega anumas ja keeda kuni segu muutub kõvaks, tee sarapuupähkli moodi pillid ja anna üks enne suguühet.
Veel üks äraproovitud ravim: võta granaatõunapuujuuremahla, vett, kus enne leotati ja keedeti eliksiiriks kikerherneid, samavõrd mett, keeda seda aeglaselt, kuni see muutub sogaseks, koori vaht maha ja võta sisse nõrutatult (filtreeritult). Sinna võib lisada ka ülalpool mainitud asju.
Veel üks retsept, mis suurendab seemne hulka ja tugevdab kehalist armastust: võta nael piima ja nael vett, keeda kuni vesi on aurustunud ja järele jääb piim, lisa kaks lusikatäit lehmapiimavõid ja kaks lusikat mett, joo seda kolm päeva. Aga enne seda tuleks sisse võtta voolme-ristirohtu mee või pastinaagiga, 20 päeva koos veiniga. Kalganirohu närimine stimuleerib samuti suguiha. Sama teeb riivitud voolme-ristirohi veiniga.
Nüüd tuleb ka lühidalt rääkida asjadest, mida tuleb välispidiselt tarvitada ja sellega lõpeb raamat. Peenist, munandeid, neerusid ja neile lähedasi kohti tuleb võida alljärgneva võidega. Retseptis on iiriseõli, koerasibulaõieõli, keedetud koos seesami, kummeli ja täi-kukekannusega. Tritureeri nõgeseseemneid, keeda õlidega ja võia [patsienti].
Veel üks retsept: võta pressitud kummelit, sega kokku leedriõliga ja võia.
Võie, mis on tehtud sipelgatest, võta laiu (suuri) musti sipelgaid, pane nad elavatena klaaspudelisse päikese kätte, pane nende peale leedriõli ja lase pudelil mõned päevad päikese käes rippuda, pärast sõelu (nõruta, filtreeri), võia munandeid ja jalataldu. See on äärmiselt hea.
Kreem, mis on hea suguühte jaoks: 6 drahmi vaigu-kassitappu, 1 drahm piimalille, tritureeri eraldi, 8 drahmi valget vaha, lisa sellesse ülalpool mainitud koostisosad, keeda vähe, loksuta tugevalt ja pane kõrvale. Kui on vajadus, pane kaltsu peale ja pane kalts peenise peale, kui soojeneb, siis peenis tõuseb ja on võimeline sooritama suguühet, kui sa soovid [tulemust] kustutada, siis leota ülalpool mainitud kehaosa veega, milles on keedetud ainult sellerit.
Lõpeb Constantinuse raamat suguühtest.