26.01.2022
Martin Herem muljetab “militaarnetis.”
Kaitseväe juhataja ametikoht peaks olema selline, kus seda pidav inimene hoidub poliitikast võimalikult kaugele ja kui ta peab vastama mingitele rünnakutele, siis tuleks tal keskenduda süüdistustele vastuste andmisele, mitte aga vastusüüdistustele. Eriti kui esitatavate süüdistuste puhul on tegu mingi poliitilise jõuga – sel puhul positsioneerib kaitseväe juhataja ennast poliitilisel maastikul, see aga ei lähe kokku talle esitatava poliitilise neutraalsuse nõudega.
Praegune kaitseväe juhataja Martin Herem aga põrutab täie rauaga nii sotsiaalmeedias (Facebookis) kui ka foorumites, mis on silma jäänud ka tavainimestele.
“Mind häirib pikemat aega, et Martin Heremi näol on esmakordselt Eesti ajaloos tegu KV juhatajaga, kes avalikult militaar.net foorumis avaldab oma nime all poliitilist meelsust ja ajab lolli juttu välja. Tüüp on küll juba pea 50 a vana, aga et “noblesse oblige”, pole see kloun vist isegi kuulnud midagi, tõeline ideoloogiline tallalakkuja. Kui regada end mil.netti ja otsinguga tuleb sealt igasugu “kulda” meie “KV juhataja” sulest. Põhilised Heremi sõimualused on EKRE ja Objektiiv. Teine lõksutaja on Veiko-Vello Palm, kes on nüüd Heremi asetäitja ja need kaks tõelist klouni juhivad Eesti kaitset!” kirjutab A. Tamm.
Martin Herem on meedias rünnanud poliitikuid ja erakondi, mis on lubamatu – kui poliitikutel on tsiviilkontrolli raames õigus kaitseväge ja selle juhatajat kritiseerida, siis viimasel on vaid õigus selgitusi anda, mitte aga poliitikuid vastu rünnata.
Keegi vist ei kujuta ette, et inimene läheks kaitseväe või Kaitseliidu vormis mingi poliitilise jõu miitingule – samas aga võtab kõrgem sõjaväelane sõna poliitilistel teemadel, mis on sisuliselt sama. Kaitseväe juhataja puhul ei tohiks mitte keegi aru saada, millised on tema poliitilised veendumused või millise poliitilise jõu poolt (vastu) ta on. Heremi puhul saab.
Teema tuli jutuks ka kolmapäevases infotunnis, kus reservsõjaväelane ja saadik Alar Laneman ütles küsimuses kaitseminister Kalle Laanetile, et Kaitseväe juhataja seab Facebooki riigikaitsegrupis kahtluse alla Riigikogu riigikaitsekomisjoni pädevuse, nimetades õhutõrje soovijaid sisuliselt rumalateks igatsejateks.
Kaitseminister kaitses Heremit: “Mis puudutab konkreetses kinnises Facebooki grupis arutelusid, /…/ see on kinnine Facebooki grupp ja ma usun, et siin saalis olijatest on väga paljud väljendanud oma isiklikke arvamusi teatud võtmes, mis võib-olla avalikkuses ja, ütleme siis niimoodi, ametikandjana ei ole päris sobilikud. Nii et need on minu arvates kaks täiesti erinevat asja.” Ehk siis võrdsustas minister poliitikute ja kaitseväe juhataja poliitilisi positsioone.
Praegust kaitseväe juhatajat peavad poliitikud kummaliseks – kui kõigi teiste institutsioonide juhid suruvad ennast riigieelarve lähedale ja soovivad sealt kübetki saada, siis Herem mitte ainult ei küünita kätt raha järele, vaid on kaitsevõimekuse parandamiseks tehtavate meetmete vastu ükskõikne või lükkab need koguni tagasi.
Martin Herem on ennast juba poliitikas positsioneerinud, seega pole ta enam sobilik kaitseväe juhataja kohale. Sest lahingusse ei saa minna sotside, reformarite, keskide, ekrelaste või muu poliitilise erakonna liikmetena, sinna minnakse eestlaste ja kodanikena. Heremi jätkates aga hakkavad poliitilised erimeelsused sisemiselt sööma ka kaitseväge.
UU