23.04.2022
Tankitõkked
Oleks vaja kokkulepet kohatust poliitilisest oportunismist hoidumiseks. Sõja ettekäändel ei tohi sõjaga mitte seotud poliitikaid ellu viia, sest see rikub hädavajalikku ühtsust ja usaldust. Sõda ja sõjapõgenikke ei tohi ära kasutada poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, sedastab politoloog Martin Mölder Vikerraadio päevakommentaaris.
Mäletatavasti viimatises ETV debatis oli Reformierakonna ministri Keit Pentus-Rosimannuse põhiline põhjendus eelarve osas korduvalt just sõda.
Mölder: „Me võime enda üle uhked olla. Aga ei maksa liiga kauaks ennast imetlema jääda. Kogu see abi ei aita meil lahendada neid probleeme, mis selle sõja tulemusena veel tekkida võivad. Ees ootavad rasked valikud.“
Mölder juhib tähelepanu ka sellele, millele rahvuskonservatiivid on alati rõhunud – teisi abistades ei tohi enda inimesi ära unustada.
„Meie moraalne kohustus on neid aidata nii siin kui ka Ukrainas. Kuid kõige selle varjus peame hoolitsema ka enda ja oma ühiskonna eest. Peame hakkama reaalselt ja tõsiselt mõtlema selle peale, kuidas Ukraina põgenikud Eesti ühiskonnas paigutuvad ja kuidas see mõjutab meie ühiskonna sidusust. Mõnekümne tuhandega saame ilmselt suuremate probleemideta hakkama. Sajad tuhanded oleks aga Eesti ühiskonnale katastroof,“ ütleb Mölder.
„Kas alles nüüd märkasime, et suur osa Eesti venelastest on Venemaa propaganda verise tiiva all? Või et väga suur osa Eestis üles kasvanud vene noortest ja nende õpetajatest ei oska adekvaatselt oma kodumaa keelt?“
Lõpuks jõuab ta taas sinna, mille eest EKRE poliitikud on hoiatanud: „On oht, et meie rahvastikus tekib üksteisega väga keeruliselt suhestuv kolmnurk. Ühel pool on eestlased, kes ka omavahel ei ole ühtsed, vaid on sageli kahes leeris. Nende kõrval on Venemaa mõjutatav vene vähemus. Ning nende kahe vahel kasvav sõjapõgenike kogukond, kellel küll vähemalt alguses poliitiline hääl puudub, kuid kes mõjutavad kahte ülejäänud gruppi ja nendevahelisi suhteid.“
Allikas: ERR