18.11.2020
Karta on, et uus valitsus, sealhulgas majandus- ja taristuminister, näitavad Eestile just seda žesti.
Väidetav poliitikauuringute keskus Praxis, millest kasvas välja just abielureferendumi-vastane kampaania Tarmo Jüristo näol, levitab juba järgmiseid ideoloogilisi “uurimusi”.
Nii väidab Praxis, et stereotüüpsed soorollid mõjutavat naiste ja meeste käitumist, väärtustamist ja kohtlemist ka poliitikas, see omakorda mõjutavat naiste võimalusi ja motivatsiooni tegutseda tipp-poliitikas.
Praxis on tulnud sellele mõeldes välja soovitustega, mida ette võtta, et riigikogus juba peatselt naisi ja mehi võrdselt oleks. Soovitused on suunatud erakondade kõrval ka ajakirjanikele, et aidata vältida nii naissoost kui ka meessoost poliitikute kujutamist kulunud soorolli šabloone kasutades.
Tegu on otseselt ainult sooviga kehtestada triibulised nimekirjad, muud selline võrdsustamine kaasa ei tooks. Vastusena võiks ju kehtestada nõude, et koolides oleks nais- ja meesõpetajaid võrdselt – kuidas me tänases päevas sellest välja tuleks?
Riigikogus võiks mehi ja naisi tõesti võrdselt olla, aga mida see annaks? Kui üks sugupool, näiteks mehed, objektiivsetel põhjustel vähemusse jääks, ei saaks ikkagi soolisest võrdsusest võrdsusest rääkida. Miks peaks Riigikogu endasse konflikte sisse kodeerima?
Praegu on Riigikogus küllaga naisi ja kuidas nad parlamendi töö paremaks muutnud on? Kaja Kallas on destruktiivne, välistades koostöö endale antipaatsete poliitiliste jõududega, ise samas pidevalt koalitsiooni suhetesse mürki pritsides. Opositsiooni naissaadikud on kõikvõimalikes infotundides ning eriti umbusaldusavalduste aegu kõige verejanulisemad.
Sots Katri Raik näitas eredalt välja oma kallutatust, kui ta siseministrina ei distantseerinud ennast oma erakonna kandidaadi Indrek Tarandi tegevusest, vaid andis isegi pressikonverentsi sotside ruumides. Riina Sikkut näitas Riigikogu saalis ministrile keskmist sõrme, olles samal tasemel oma erakonna liidri Indrek Saarega, kes laskis saalis paugutaja lahti. President Kaljulaid aga on eriti hea näide sellest, kuidas naised suudavad võrdselt meestega (Toomas Hendrik Ilves) ühiskonda lõhestada.
Neid näiteid sellest, et naissaadikud pole poliitikas meestest sugugi paremad (ega ka halvemad), on palju, mistõttu ei tohiks nende “iga-hinna-eest” poliitikasse surumine olla eesmärgiks omaette – poliitikasse tulgu naised, kes tahavad ja on selleks sobivad.
BNS kirjutab: “Kolmapäeval toimub Praxise korraldatud konverents “Naised poliitikas – murdes võimustereotüüpe”, mille peaesinejad on Ühendkuningriigi parlamendi liige Tracy Brabin ja Soome Feministliku Partei juht ja Helsingi linnavolikogu liige Katju Aro. /…/ Praxise võrdsuspoliitikate programmi juht Mari-Liis Sepper kõneleb soovitustest, mis aitavad saavutada esinduskogudes soolist tasakaalu.”
Soolise võrdõiguslikkuse saavutamine on antud marufeministide juhtida? Mari-Liis Sepper on ennast juba väga ammu äärmusfeministina esitlenud ja konverentsile kutsutakse ka Soome tippfeminist – ega sealt midagi peale meestevastase viha õhutamist loota olegi. Naisõiguslust ei saa juhtida kibestunud marufeministid, sellega peavad tegelema ideoloogiast vabad tasakaalukad naised, sest ainult nii leitakse tasakaal ja võrdsus sugude vahel.