24.02.2021
Presidendid Kersti Kaljulaid ja Toomas Hendrik Ilves tõid Eesti poliitikasse osa ühiskonna halvustamise pidupäevakõnedes. (Foto: AP/Scanpix)
Riigijuhtide kõned pidupäevadel peaksid olema rõõmsad, innustavad, ühteliitvad ja sõbralikud, paraku aga on need üha enam ühiskonda lõhestavad.
Kunagine president Toomas Hendrik Ilves oli esimene, kelle pidupäevakõnesid hakati kritiseerima õpetava ja manitseva tooni pärast. President Kaljulaidi ja nüüd ka Kaja Kallase aegadel on see tendents vaid süvenenud ning iga kõnes vastandatakse ühiskonna erinevaid kihte.
Riigipea või valitsusjuhi kõne peaks ühtemoodi meeldima nii vasakpoolsele, liberaalile kui ka konservatiivile, hullemal juhul neid ükskõikseks jätma, kuid tänasel päeval on pärast kõnet alati keegi, kes tunneb ennast riivatuna või solvatuna – kõnedes on täitsa leitav vaenukõneseadusele sobiv materjal.
Keegi ei väidagi, et liberaalist president või peaminister peavad rääkima midagi oma maailmavaate vastast, kuid endagi vaateid saab esitada nii, et kedagi ei vastandata.
Vaadakem aga Kaja Kallase kõnet. Ta võinuks rääkida sellest, et uus valitsus teeb kõik koroonakriisi leevendamiseks, anda tunnustus eelmise valitsuse tegemistele ja sisendada lootust, et suudame kõik üheskoos kriisi üle elada.
Mida aga teeb Kallas? Ta räägib oma kõnes: “See, mis seadis uue valitsuse esimestel nädalatel keerulisse olukorda, oli vaktsineerimisplaani puudulikkus,” süüdistades seega eelmist valitsust. Samas näitas Kallase esinemine Riigikogu ees, et uuel valitsusel pole endal mingit tõsiseltvõetavat plaani.
Valitsuse materdamine pidupäevakõnes jätkub: “Õigupoolest juba enne koroonakriisi, majanduskasvu headel aastatel, kadus valitsusel tahe kulusid ja tulusid tasakaalus hoida. /…/ See on protsess, mis peab algama suhtumise muutumisest, vastutustunde väärtustamisest ja mõistmisest, et riigi rahakott ei ole ühegi poliitiku isiklik rahakott – see on Eesti rahva raha.”
Vaatamata sellele, et peaministri enda isal lasub mitme rahaskandaali taak, jätkas Kaja Kallas sel pinnal viha õhutamist eelmise valitsuse vastu. Ehk võinuks need momendid lihtsalt välja jätta, sest ka uut valitsusliitu nimetatakse mõlema erakonna skandaalide tõttu korruptsioonikoalitsiooniks.
Edasi sülitab peaminister pidupäevakõnes rahvuskonservatiivse maailmavaatega inimestele otse näkku: “Kohtud ja õiguskaitseasutused on teinud oma tööd poliitilistest tõmbetuultest sõltumatult.” Ja seda pärast uuringut, kus 35% küsitletutest leidis, et kapo ja prokuratuur ajastasid oma paljastused abielureferendumi aruteluga Riigikogus.
Kaja Kallas kirjeldab oma kõnes Euroopa Liidus olemise plusspooli: “…kui 1993. aastal oli keskmine oodatav eluiga Eestis 68 aastat, siis 25 aastat hiljem peaaegu 79 aastat. /…/ Võime olla uhked ka selle üle, et meie riigi SKT ehk majanduse maht on alates 1993. aastast kasvanud nominaalväärtuses 19 korda, kogu euroala SKT samal ajal vaid 2,4 korda.”
Miks ei oleks suurel pidupäeval võinuks sellega piirduda – öelda välja, et EL on OK ja kõik? Aga Kaja Kallas jätkab vaenu õhutamist ja vastandamist: “Teatud poliitikud on püüdnud levitada valeväidet nagu oleks viimatise majanduskriisi tagajärjel Eestist lahkunud sada tuhat inimest. /…/ Populistid tahavad rahvale kananaha ihule ajada eelkõige võõramaalastega.”
Üks lause Kaja Kallase kõnes läheb aga märki, just “meie” Reformierakonna tähenduses: “Ei piisa sellest, kui räägime rahva teenimisest, aga tegelikkuses mõtleme ainult sellele, kuidas panna rahvas enda huve teenima.” Just korruptsioonikoalitsioon üritab rahvast enda eesmärke ellu viima panna.
Millal lõpeb see võimupoliitikute soov aastapäevakõnedega ühiskonda lõhestada, selle asemel et koos rahvaga rõõmustada? Kaja Kallas võinuks ju oma valitsust, Euroopa Liitu, Eesti valikuid ja muid kõnepunkte ainult kiita, tema aga otsis igas asjas kohe üles “vaenlased”, kes häid asju ära rikkuvat. Seda võib ehk teha poliitilistes diskussioonides, aga mitte Vabariigi aastapäeval. Nüüd jääb vaid üle oodata, kui lõhestav on president Kaljulaidi kõne.
Võrdluseks võiks lugeda tänast Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa kõnet, millest küll vastandamist ei leia.