Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

President Kaljulaid ja peaminister Kallas ajavad teadlikku eestluse vastast poliitikat

-
27.01.2021
Eesti valetav peaminister Kaja Kallas.
© UU

President Kaljulaid hõikas juba ammu maha, et eestlane võib olla igaüks, nüüd kordas seda üle ametisse astunud Kaja Kallas, seega muutub eestluse lahjendamine riiklikuks poliitikaks.

Tegemist on liberaalses Lääne-Euroopas juba ammu juurutatava poliitikaga, mille eesmärgiks on muuta rahvusriigid kodanikukeskseteks multikultuurseteks ühiskondadeks, kus põlisrahva nimi tähendab kõiki antud territooriumile kokku jooksnud inimesi.

Selleks, et rahvuskesksust lahjendada, ähmastada ja lõpuks hävitada, kasutataksegi põlisrahva identiteedi hägustamist, kasutades selleks ära põlisrahva kvislingeid kallaste, kaljulaidide ja kiislerite näol.

Nii ründavad rahvusrenegaadid eestlust väidetega, et miski meist polevat oma, et ühte oleme saanud sakslastelt, teise venelastelt, kolmanda rootslastelt ja nii edasi, ise oleme ersats, teiste jäänused, kes ei vääri rahvuse nimetust.

Eesmärk on üks – panna eestlasi uskuma oma väheväärtuslikkusesse, panna meid ennast häbenema ja teistele alt üles vaatama, ning lõpuks leppima, et mis siis sellest, kui meisse lisandub ka neegrit ja araablast, geneetiliselt puhast eestlast nagunii pole.

Eriti rünnatakse just geneetika kaudu ja loosung, mis väidab, et me oleme kokkumiksitud segu, mis ei vääri rahvuse nimetust, on kõrgele tõstetud.

Jah, eestlasi, nende keelt ja kultuuri on naabrid kõvasti mõjutanud, aga ikkagi oleme me need, kelle esivanemad on siin sadu ja sadu aastaid elanud, kes peavad emakeeleks eesti keelt, eeposeks “Kalevipoega”, rahvusroaks kama, me laulame regilaulu ja nii edasi – me oleme kindel omaette rahvus, väitku Kaja Kallas ja Kersti Kaljulaid mida iganes. Ühelegi teisele rahvale ei saa meie traditsioonide, kommete, keele ja ajaloolise pärandi kogum olla nii väärtuslik kui eestlastele.

Eestlased ise on paraku lõhenenud rahvusmeelsteks ja globalistlikeks eestlasteks, kellest viimastele pole miski eestlaslik enam väärtuslik, keele vahetaks nad meelsasti välja inglise keele vastu, kaasaks valiks lõunamaalase, kodu jagaks võõrastega ja traditsioonid viskaks prügikasti – just sellised on kallased-kaljulaidid.

Aga naastes eestlaseks saamise juurde – meil olid baltisakslased ja rannarootslased, kellest ei saanud eestlasi, vaid kes läksid rasketel aegadel tagasi ajaloolisele kodumaale. Meil on peipsivenelased ja ingerisoomlased, kes räägivad eesti keeles, aga pole siiski eestlased.

Meil on juudi diasporaa, Tallinnas on sünagoog ja oma kultuuriühendused. Mingu Kaljulaid, Kallas, Kiisler ja Ratas nende juurde ja küsigu, kas nad on valmis saama eestlasteks, muutma sünagoogi külamajaks ja asendama Vana Testamendi sealsel laual “Kalevipojaga”. Võib vaid eeldada, mida iidne kultuurrahvas selle peale ütleks.

Ja meil on 300 000 venelast, kes toodi siia sisse nõukogude ajal. Mine ja öelge neile, et nad on Eestis elades eestlased, mitte venelased. “Katjuša” asemel olgu “Eestlane olen ja eestlaseks jään”, okroška asemel kama, kasatšoki asemel tuljak, 9. mai ja pronkssõduri asemel 24. veebruari iseseisvuspäev ja 23. juuni Võidupüha, RTV asemel ETV ja nii edasi.

Siinsed venelased saadavad Kallase ja Kaljulaidi pikalt isegi juhul, kui nad soovitavad internatsionaalselt kord üht, kord teist või mõlemat korraga. Jah, siinsed venelased tahavad osata eesti keelt, olla täisväärtuslikud Eesti kodanikud ja pidada seda maad kodumaaks, aga nad ei taha olla eestlased – enamik tõmbab selge vahe enda ja eestlaste vahele.

Kuigi Kaljulaid ja Kallas pakuvad eestlaseks olemist igaühele, ei taha tugeva kultuuritaustaga rahvaste esindajad olla keegi teine. Elada sõbralikult kõrvuti ehk küll, aga mitte assimileeruda, eriti mitte sunniviisiliselt – nii suur kogukond, nagu siinsed venelased, enam ei lõimu, ja üha uued võõrtööjõuna lisanduvad slaavlased muudavad selle võimatuks.

Liberaalse Euroopa emissaride soovitused eestlust kõigile kinkida on suunatud otseselt ja ainult eestlaste kui rahvuse vastu eesmärgiga see rahvakild Rahvaste Paabelis ära lahustada. Nad teavad, et nii väike rahvas kaob suurte vahel ja rändeprotsessides ruttu, asemele tuleb juurteta kosmopoliitlik mass, kellele see maatükk on üks paljudest, kuhu ennast sisse sättida saab.

Kersti Kaljulaid presidendina ja Kaja Kallas peaministrina ajavad teadlikku liberaalse Euroopa Liidu poliitikat, mis on suunatud rahvusriikide likvideerimisele. Kahjuks usuvad nad vist ise ka, et eestlastega ei juhtu globaliseeruvas maailmas midagi halba, oskamata vaadata Ida-Virumaa poole, kus eestlus juba hinge vaagub. Pigem nad siiski teavad ohtusid, aga ei hooli neist ega ka oma juurtest, sest Brüsseli peremehe käsk vajab täitmist.