Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Priit Dieves: Eestimaa tuleb täita lastega!

-
18.11.2016
Laadime sisu...

Selle aasta 8. juuni õhtul avaldas Õhtuleht oma internetiväljaandes artikli, mille pealkiri tõmbas lugejate pilke ning lausa kutsus seda kommenteerima. Järgmisel päeval ilmus lugu ka paberlehes.

Artikkel, eriti aga pealkiri, oli nii ligitõmbav, et kommentaare tuli nagu Vändrast saelaudu. Antud kirjatükk koos oma intrigeeriva pealkirjaga oleks võinud sinna juuni algusesse jäädagi, paraku järgnes sellele autori karistamine tööandja poolt. Mina, Priit Dieves, ei tohtivat selliseid seisukohti avaldada.

Minu artikkel, mis käivitas ühiskonnas mitmed huvitavad protsessid, kandis Õhtulehes pealkirja: „Lastetud naised, laske oma ülikõrge latt alla!“ Loo originaalpealkiri oli tegelikult „Täitkem Eestimaa lastega!“. Intrigeeriva pealkirja pani Õhtuleht. Uue pealkirjaga muudeti tegelikkuses ära kogu artikli sisu ja sõnum. Jäi mulje nagu eeldaks autor eesti naistelt ainult sünnitamist ja ei midagi muud. Ütlen otse: see ei ole minu seisukoht.

Tunnen kohustust selgitada oma seisukohti, et viidata esiteks meie rahvastikuprobleemile (iive on jätkuvalt negatiivne) ja teiseks anda inimestele mõtteainet, kuidas probleemi lahendada. Tegemist ei pruugi mõistagi olla ainuõigete lahendustega, kuid igasugune mõttetöö ja heade mõtete ellu rakendamine aitab meie negatiivset iivet vähendada ning väga heal juhul isegi positiivseks muuta. Vastasel juhul sureme me rahvusena välja. Siinkohal rõhutan veel sedagi, et pole vahet, kes ja kuidas iibe probleemide üle arutleb. Peaasi, et seda tehtaks.

Millest ma juuni alguses Õhtulehes õigupoolest kirjutasin? Selleks, et perre sünniks laps on vaja täita viis eeltingimust, kusjuures vähemalt üks on juba looduse poolt täidetud.

Esiteks peab inimesel olema füüsiline võimekus. Selle tingimuse on meie eest täitnud juba loodus, inimese asi on kasutada seda ratsionaalselt. Lisaks peame seda võimekust hoidma, nagu tervist ikka. Siinkohal toongi sisse selle üliolulise kella – bioloogilise kella, mis tiksub naiste puhul lühemat aega kui meeste puhul. Karjääri võib ka hiljem teha, lapsi tuleks saada noorena, sest esimene tähtis tingimus – füüsiline võimekus – saab ühel hetkel lihtsalt otsa.

Teiseks tingimuseks on tahe. Kõik lapsed peavad olema oma ema ja isa poolt siia ilma soovitud. Demograafiat käsitledes kasutatakse mõnikord ka väljendit „ühiskonda taastootma“, mis on tegelikult ju halb väljend, sest me ei tooda lapsi. Me saame neid suure kirega, kanname oma rinna all suure hoolega, siis sünnitame suure valuga ning lõpuks kasvatame suure armastusega. Ühesõnaga selleks, et perre sünniks laps, peavad inimesed seda tahtma. Lihtne loogika ütleb, et iga inimene peaks saama (seega ka tahtma) elu jooksul vähemalt kolm last. Sellisel juhul on inimese isiklik iive positiivne ja seeläbi muutub positiivseks ka terve rahva iive.

Kolmas laste saamise tingimus eeldab territooriumi olemasolu. Lapsed on vaja kuskil üles kasvatada, nad vajavad oma ruumi. Ruumi peab jääma ka emale ja isale. Näiteks kahetoalisse korterisse või majja ei mahugi eriti rohkem kui kaks last.

Neljas tingimus on loomulikult piisav majanduslik võimekus. Kõik inimesed, kes soovivad endale lapsi, peavad hindama eelnevalt oma majanduslikku võimekust. Otse välja öelduna räägin ma rahast ehk igakuisest sissetulekust. Kui see on piisavalt suur, siis andke aga minna. Siinjuures ei tasu mõelda koheselt laste kui kulu peale. Vaadake asjale laiema pilguga – meie lapsed ei ole meile kulu. Lapsed on lahendus paljudele probleemidele, seda nii pere sees kui ka laiemalt ühiskonnas. Tööd saavad ämmemandad, kasvatajad, õpetajad jne. Tõeline tulu laste kasvatamisest tõuseb aga alles aastate pärast, kui lapsevanem on jäänud vanaks ja nõrgaks. Meie lapsed on meie tõelised tuleviku „pensionisambad“.

Viiendaks eeltingimuseks on vastassoost elukaaslase olemasolu. Kõike muud saab üksi teha, lapsi aga mitte.

Inimesed, kes on eelpool nimetatud tingimused oma elus täitnud, seda kasvõi lühikeseks perioodiks, on ka lapsi saanud. Või ei ole need eeltingimused üldse olulised? Võib-olla on tegu valede eeltingimustega? Tuleb diskuteerida ja ka aktiivselt tegutseda, kuni negatiivne iive on muutunud positiivseks.