Priit Willbach: “Aeg on muuta energiapoliitikat ja välja vahetada seniseid tegijaid”

Arvamus, Majandus,
Priit Willbach

Energiapoliitikast tulenevate otsuste mõju ulatus on harilikult 25-30 aastat. Eesti energiamajandus on täna probleemide ees, mis nõuavad suhteliselt kiireid lahendusi.

Uute energia tootmise ja tarbimise tehnoloogiate areng on kiire ning muutusterohke. Erinevate võimalike lahenduste kasutuselevõtmise määramatus samas väga kõrge. Elluviidav energiapoliitika omab siirdeid ja mõjutusi praktiliselt kõikidesse eluvaldkondadesse samuti Eesti sise- ja välispoliitikasse. Eesti on põhjamaa, vajame rohkem energiat oma ühiskonna ja riigi toimimiseks võrreldes teiste Euroopa riikidega. Korras ja toimiv energiamajandus on aga muutunud riikide iseseisvuse ja julgeoleku aluseks.

Meid ümbritsevas maailmas toimuvad muutused on kõige teravamalt tõstatanud küsimuse: mis on ühe riigi iseseisvuse ja majandusliku edu aluseks. Vastus on lihtne: energeetiline sõltumatus. Kahjuks pole see põhimõte tänaseni Eesti energiapoliitika strateegiliseks eesmärgiks olnud. Kuna Eesti on kistud geopoliitilistesse mängudesse, siis pärast 2014. aasta sündmusi oli vaid aja küsimus, millal selle poliitika tagajärjed jõuavad meie õuele. 2021. aasta sügisel see juhtuski. Tulemuseks on aga elektri ja maagaasi hinna mitmekordne tõus, lisaks puudutab järsk hinnatõus ka mootorkütuseid, mis viib aasta jooksul Eesti kõigi tarbijate taskust prognooside kohaselt peaaegu 1 miljard eurot.

Kas meil on energiakriis. Tegelikult ei ole, aga meil puudub kompetents ja oskus juhtida suuri pikaajalisi protsesse. Eesti peamised nõrkused on sõltuvus idanaabri maagaasist ja naftast toodetud mootorikütustest. Siia peab aga lisama ka bürokraatliku riigiaparaadi tegematajätmised ja valearvestused. Analüüs näitab, et Eestil olid ja on ka praegu kõik võimalused kriisi vältida või vähemalt oluliselt leevendada.

Energeetikas aga eelkõige elektrienergeetikas põrkuvad tarbijate ja riigikapitalismi lipulaeva Eesti Energia ja temaga seotud ettevõtete huvid. Kui siia pilti lisada Euroopa Liiduga  kollaborantlikku koostööd arendavate Eesti poliitiliste ringkondade püüdlused hoida kramplikult kinni liidu turureeglitest ja kliimapoliitikast, saamegi tänase olukorra. Eesti Energia ja temaga seotud ettevõtete haare on väga lai – põlevkivi kaevandamine, Ida-Virumaa koostootmisjaamad, roheenergia projektid, elektri– ja gaasitorustikud, kiire internet jne. Eesti Energial on oma agenda ,mis ei paraku üheselt ei vasta Eesti ühiskonna ja majanduse huvidele.

Eestis on olnud elektrihinna kasvumootoriks eelkõige Eesti Energia huvi müüa kohalikku energeetilist ressurssi  Skandinaavia hinnaga. Kuna CO2 kvoodi äri kipub selle rikkuma, siis mindi üle põlevkiviõlile. Põhjus väga lihtne –õlitootmine saab riigilt tootmiseks vajaminevad saastekvoodid tasuta. See on üks ilmekas näide riigikapitalismi kokkukasvamisest riigibürokraatiaga. Energia hinda tõstab ka Eesti Energiaga seotud võrguettevõtete Elering ja Elektrilevi sisuliselt monopoolne seisund ning vajadus luua kasumit iseseisvalt tarbijate arvel. Eesti Energia tükeldamine ristdoteerimise keelu sildi all oli ärikeskse hinnatõusu mootoriks. Võrguettevõtete monopoolsus on tänaseks oma viljad andnud –Eesti Energiat ohustav konkurents tuleb ju elimineerida -sisuliselt seisavad paljude ettevõtjate tuuleparkide arendused, tuhandetel on probleeme päikesenergiaparkide võrguühendustega.

Eesti peamised nõrkused energeetilise sõltumatuse vallas ja muud veidrused. Eesti energiabilanss on positiivne aga midagi on mäda Taani kuningriigis.

1. Importmootorikütused ca 850 000 aastas

2. Importmaagaas ca 450 miljonit nm3 aastas

3. Koostootmisjaamades ei toimu heitsoojuse salvestamist ja ladustamist. Eesti Energia on siiski teinud ühe pilootprojekti.

4. Hoonete energiatarve on liiga suur. Saab vähendada ligi 40 %. Nõuab aga suuri investeeringuid ja ilmselt riiklikke toetusmeetmeid.

5. Toodame põlevkiviõli 1,2 miljonit tonni, mida me ise praktiliselt ei tarbivaid ekspordime laevakütuseks kolmandatesse riikidesse.

6. Energeetilise biomassi massiivne eksport .Energeetiline ekvivalent ca 8 TWh. Puidujäätmete, hakkepuidu, pelletite hind on sõltuvuses riiklikest toetustest teistes Euroopa riikides, mistõttu on ka selle hind Eestis kunstlikult kõrge.

7. Ebavõrdne kohtlemine energiaturul. Taastuvenergiatasuga ja aktsiisiga on maksustatud tarbitav elekter. Soojuse tarbimine aga ei ole.

8. Energiavõrgud ei ole turuneutraalsed. Elektri põhivõrk ja gaasi põhivõrk ei tohi olla ühe ja sama ettevõtte hallata. Jaotusvõrgud peavad olema turuneutraalsed. Liitumised jääkenergia müümiseks võrku peavad olema ilma piirangute ja liitumistasudeta.

9. Elektribörsile lootma jäämine on olnud suur viga. Elekter ja gaas ei ole kodutarbijale börsikaup.

Börsielekter ei ole kõige parem aga tarbijale on ta kasulik. Selline kummaline mõtteavaldus kuulus 2013. aastal peaminister Juhan Partsile.

Tänase kõrge elektrihinna aluseks on  maagaasi kõrge hind Euroopa spot börsil, mis annab gaasi elektrijaamades elektri hinnaks koos CO2 kvoodiga ca rohkem kui150 EUR/MWh . Börsil pääsevad esimesena elektrit müüma kõige väiksema muutuvkuluga tootjad .Need on üldjuhul tootjad, kes kasutavad hüdro- ja tuuleenergiat, millel puudub kütusekulu ja vajadus maksta saastetasu ning osta CO2-kvooti. Kui pakutavast hüdro- ja tuuleenergia võimsusest nõudluse katmiseks ei piisa, võetakse maksumuselt järgmine pakkumine ja seda niikaua, kuni nõudlus saab kaetud. Elektritootjad, kelle müügipakkumises esitatud muutuvkulu oli suurem kui tasakaalupunktis kujunenud börsi hind, ei pääse konkreetsel kauplemistunnil börsile. Selline süsteem on aga tarbija vaenulik eriti kui börsipiirkonnas ei ole tasakaalus tootmisvõimsused ja tarbimine. Kaks näidet. Kuna oleme ühes piirkonnas Leeduga juhtuski see et sealse poliitilise otsustuse alusel kunstlikult tekitatud  tarbimisvõimsuse puudujääk põhjustab Eestis ja Lätis ülikõrged elektrihinnad. Appi tuleb võtta protektsionism – eeskuju näitas Rootsi, kes vähendas ülekandevõimsusi Soomega, et tagada oma riigis soodsad hinnad ja piisavad tarbimisvõimsused. Vaat milline vahva vabaturumajandus ja solidaarsus!

NordPool börs sellisel kujul on spekulatiivselt ja poliitiliselt manipuleeritav. Samas börsipiirkonnas erinevad elektrihinnad kümme korda. Euroopas on sellisest turumajandusest aru saanud 17 riiki ,kes vaatamata avatud turule kasutavad reguleeritavat hinda. Lisaks enamuses Euroopa riikides on keeld mitte katkestada tarbijaga elektriühendus kui tarbijal on tekkinud võlgnevus.

Elektritoetuste raames sisuliselt kehtestati valitsuse otsusega elektrile ja gaasile hinna alampiir mitte ülempiir vastavalt 120 EUR/ MWh ja 65 EUR/MWh. Kuidas selliste numbriteni jõuti, jääb segaseks. Tegelik elektrihind, millega Eestis elektrit toodetakse, on maksimaalselt 30 EUR/MWh koos CO2 kvoodiga 50-60 EUR/MWh ja Eesti suudab oma vajadused ise katta. Tootjad said kindla signaali, et alla 120 EUR/MWh ei ole mõtet müüa. Gaasiga on tõesti keerulisem sest tänu EL energia kolmandale paketile ja selle gaasidirektiivile tuleb gaasi osta börsi kaudu. Otselepingud on keelatud, ainult Saksamaale on see siiani lubatud, kes ostab maagaasi Venemaalt hinnaga pikaajalise lepingu alusel ca 28 EUR/MWh ja vastu tulles naabrite tungivale soovile, näiteks Poolale saab müüa börsi hinnaga 100 EUR/MWh ja rohkem.

CO2 kvoodisüsteem sellisel kujul on Eesti tarbijale kahjulik

CO2 kvooditurgu mõjutab enim just regulaator ehk Euroopa Komisjon ise. Tegemist on puhtpoliitilise instrumendiga teatud poliitika elluviimiseks. Sel turul on täna ainult üks asutus, kes seda kaupa saab pakkuda – seesama Euroopa Komisjon. Kvoodimüük ei toimu klassikalise turumajanduse kontekstis. Kui me vaatame, mis poliitikat ta ajab, siis see on ühene – turul hinda tõsta. Heitkogustega kauplemise süsteemid loovad samuti uusi ebakindlusi ja riske, mida saab kaubaks muuta tuletisinstrumentide abil, luues seeläbi uue spekulatiivse turu. Kõige paradoksaalsem on veel see, et CO2 kvooditasu laekub riigieelarvesse.

20-25 aastane üleminekuperiood. Kaks võimalikku stsenaariumi.

Eesti Energial on Ida Virumaal üle ühe miljardi euro väärtuses vara. Eesti vajab energiasõltumatust st peame säilitama võime ise energiat toota. Põlevkivi jätkub sajaks aastaks.

1. Eesti Energia juhtkond tahab toota edasi põlevkiviõli kuni 2035.a või kauem. Seega põletame jätkuvalt põlevkivi, lisaks õli tootmisel tekkivat uttegaasi ja biomassi. Elektri hind 30 EUR/MWh. Koos tänase CO2 kvoodikomponendiga 60 EUR/MWh. Mis saab põlevkivitööstusest, on jätkuvalt ebaselge.

2. Võimalik perspektiivne suund. Põlevkivi põletamise asemel tuleb kasutusele  võtta termokeemilised protsessid ja arendada välja uued keemiatööstuse harud. Polümeerid, metanool, hapnik, grafeen jt. need on uued tooted.

Minna üle põlevkivi 100% keemilisele gaasistamisele, lõpetada põlevkivi õli tootmine enne 2035. aastat.

Põlevkivi on Eestimaa rikkus. Põlevkivi energeetika ei kao, teda tuleb lihtsalt arendada uues võtmes. Põlemisprotsess peab loovutama positsioone termokeemilistele protsessidele. Võimalik on säilitada tänane elektrijaamade süsteem Ida-Virumaal ja kasutada neid kuni täieliku amortiseerumiseni 20-25 aastat. Elektrijaamade rekonstrueerimisel tuleb piltlikult põlevkivikatlad asendada gaasikatelde ja gaasiturbiinidega .Sellega on saame võita aega ,et minna tulevikus muudele energiaallikatele.  Edasine põlevkivi väärindamine on asjakohane juba keemiatööstuses.

Inseneride poolt on USA-s loodud  tehnoloogiaga, mis põlevkivi katalüütilise hüdrometaniseerimise (autotermilise reformimise ATR) teel võimaldab toota puhast vesinikku ja rohelist maagaasi asendajat (SNG – Substitude Natural Gas).

Hüdrometaniseerimise tehnoloogia on USA-s kütuseelementide tehnoloogiana patenteeritud ja mastaapselt kasutusel Hiinas. Tänase  muutunud Euroopa energiapoliitika alusel hakkavad Saksamaa ja Poola kasutama seda tehnoloogiat oma kaevandatava kivisöe ja pruunsöe gaasistamiseks. Euroopa Liidu täiendatud sertifitseerimise süsteemi alusel on see gaas roheline. Hüdrometaniseerimise tehnoloogia võimaldab gaasistada ka biomassi, plastjäätmeid ja muid energeetilisi jääkmaterjale. Hüdrometaaniseerimise tehnoloogiaga saame toota ka vesinikku. Toodetava elektrienergia prognoositav hind ca 40 EUR/MWh. Kasutades tänaseid põlevkivi kaevandamise mahtusid maksimaalselt 13 miljonit tonni aastas, on läbi selle tehnoloogia võimalik asendada kogu Eestis tarbitav looduslik gaas. Prognoositav müügihind 20-25 EUR/MWh. Lisaks saab Eesti kasutada koostootmisjaamades puitmassi ja bioenergeetilist materjali (energeetilised rohttaimed-tööstuslik kanep, päideroog jt), mida saame ise kasvatada vähemalt 400 000 hektaril. Üleminekuperioodi lõpuks jääb sünteetilise gaasi tarbijaks ainult keemiatööstus. 25. aastase üleminekuperioodi lõpuks asendub põlevkivi põhine energeetika kodumaiste taastuvate energiaallikatega. Säilitame Auvere koostootmisjaamas strateegiline reservvõimsuse 400 MW, kus saab eriolukorra puhul kasutada põlevkivi keemiatööstuses toodetavat sünteetilist gaasi SNG.

Energiapoliitika muutmise vajadus

Vajame juhitud energiapoliitikat ,mitte turustiihiat ja vastutamatust. Eesmärk ei ole pelgalt varustuskindlus vaid energeetiline sõltumatus. Milline on uuenenud tehnoloogiaga toodetud energia tootmishinna mõju majandusele tervikuna. Kõrgem energia tootmishind ei tohiks tõsta majandusliku tootmise ja teenuste hinda. Mille abil on see võimalik? Seega muuta on vaja ka energia kasutamise tehnoloogiaid. Selleks on vaja ülemineku lahendusi ja kompleksseid tehnoloogiaid. Tark ei torma. Eestil on vaja aega. Uute tehnoloogiate väljaarendamine võtab aega 10 – 15 aastat. Teenäitajaks on Eestile eelkõige Saksamaa ja Soome. Saksamaa aga kasutab ülemineku perioodil energeetilise ressursina esialgu metaani CH4.

Eesti energiapoliitika pikaajaline eesmärk on järk-järgult asendada tarbitavad importkütused (maagaas ja vedekütused) ja ka põlevkivi kodumaiste taastuvate energiaallikatega.

Millised on Eesti omamaised taastuvad energiaallikad ja energiatootmise tehnoloogiad, mis tagaksid energeetilise sõltumatuse optimaalse kuluga.  Tänaseks on Eestis teadlaste ja energiaspetsialistide poolt tehtud hulga uurimistöid ja analüüse ,mille põhjal võib jõuda täiesti realistlike lahendusteni. Mis kõige tähtsam Eestil on kõik eeldused toota tarbijatele vajalikku energiat konkurentsivõimelise hinnaga.

1. Eesti peamiseks primaarenergia ressurssiks  on väheväärtuslik puitmass ja kasvatav energeetiline biomass, biogaas ning tuule-ja päikeseenergia. Energiaressursina toodetakse põhiliselt elektrit, koostootmisjaamades kaasneb sellega ka soojusenergia.

2. Eesti energiamajanduse aluseks on kombineeritud mitmekesine energiatootmise mudel ,kus prevaleerib juhitud aga hajutatud energia koostootmine koos tuule- ja päikeseenergia kasutamisega.

3. Tuule ja päikeseenergia allikate laialdane kasutamine vajab stabiliseerivaid ,juhitavaid mehhanisme, milleks on eelkõige energia mastaapne salvestamine ning ladustamine ja energiavõrkude juhtimine.

4. Vajame energeetika vallas efektiivsuse tõusu, uusi tehnoloogiaid elektri ja soojuse tootmisel ning salvestamisel kui ka toodetud energia säästlikku kasutamist.

5. Tasakaalustatud energiabilansi kindlustamiseks on üleminekuperioodi lõpuks vajalik ka tuumaenergia baasil toodetud elektrienergia kasutuselevõtt.

6. Hinnasiht. Tarbimiskohas (koos võimalike võrgutasude ja riigimaksudega) on energia keskmine hind Euroopa odavamaid ca 100 EUR/MWh.

Eestis on suuremalt jaolt kasutamata võimalused toota elektrit hajali paiknevates keskmistes, väikestes, mikro koostootmisjaamades. Hajatootmiseks loetakse üldjuhul sellist tootmisviisi, kus toodetud elekter ja soojus tarbitakse tootmiskoha läheduses. St tarbijad ise toodavad energiat, mida nad tarbivad ja on omavahel ühendatud nn mikrogridi abil.
Hõlmab tinglikult tootmisseadmeid alates 5 kW kuni 20 MW-ni. Võrreldes tavapäraste elektritootmise tehnoloogiatega nõuab hajaenergeetika rohkem kulutusi (nt elektrivõrkude ümberehitamine, kallimad tootmisseadmed), kuid sel on mitmeid positiivseid mõjusid. Hajaenergeetika suurendab elektriga varustamise kindlust ja elektrivõrkude töökindlust. Hajatootmisvõimsuste ja väiketootmise arendamisel on üheks oluliseks takistuseks tänase jaotusvõrgu ehitus ja töökindlus. Kuna elektrivõrk on ehitatud elektri edastamiseks tarbijateni, kuid mitte tarbijate toodetud elektri jaotusvõrku juhtimiseks, siis tuleb investeerida elektrivõrgu ümberehitamisse. Lisaks puuduvad lihtsustatud tingimused elektrivõrguga liitumiseks, kuna väiketootjatel pole võimalik täita suurtele elektrijaamadele liitumiseks mõeldud nõudeid. See nõuab ka vastavate regulatsioonide muutmist ja täiendamist.
Hajatootmisel ja biomassi-biogaasi kasutamisel on väga oluline regionaalpoliitiline mõõde. Põllumajanduses tootmisjääkide ja bioenergeetiliste kultuuride kasvatamine-ümbertöötlemine tagab selles valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele ja inimestele kindla tulu. Puitmassi kasutamise vähenemine seoses raiemahtude võimaliku vähendamisega on võimalik kompenseerida kasvatatava energeetilise biomassi mahu suurendamisega. Bioenergeetiliste kultuuride kasvatamise osas on kõige perspektiivikam tööstuslik kiukanep. Kanepi kasvatamine on Eestis olnud pika traditsiooniga eelkõige Kagu-Eestis. Soodsad võimalused on kanepi kasvatamiseks Eesti suursaartel. Selle kasvatamine seob rohkem CO2 kui metsad,samas väetab mitte ei kurna põllumaad. Kanepist saab ehitusmaterjali, toorainet tselluloosi tootmiseks ja palju muud.

Tänaste teadmiste ja prognooside alusel vajab Eesti aastal 2050 tarbimiseks 25-30 TWh energiat.

1. Juhitava energiatootmise aluseks on üle Eesti asetsevad  erineva võimsusega suured, keskmised, väikesed koostootmisjaamad, mille võimsus ulatub 20- 300 MW ja  nn koht ja lokaaljaamad võimsusega alates 5 kW – 20 MW. Senised soojusjaamad tuleb rekonstrueerida koostootmisjaamadeks.

2. Väike energiatootjaks võib olla tarbija ise, tarbijate poolt moodustatud energiaühistu või vastav energiateenust pakkuv ettevõte. Tootjad-tarbijad on omavahel ühendatud nn mikrogridide. Hajatootmisvõimsuste ja väiketootmise arendamiseks tuleb reformida tänane jaotusvõrgustik (elekter, soojus, gaasi jt). Jaotusvõrgud peavad olema turuneutraalsed. Liitumine peab olema lihtne ja võimaldama müüa võrku tarbijal ülejäänud heitenergiat. See nõuab ka vastavate regulatsioonide muutmist ja täiendamist.

3. Primaarenergia allikana kasutatakse koostootmisjaamades biogaasi ja energeetilist biomassi, mille moodustavad väheväärtuslik ja jääkpuitmaterjal, rohemass, kasvatatavad põllumajanduslikud kultuurid kiukanep, päiderohi jt. Põllumajanduses on võimalik kasutusele võtta kuni 400 000 hektarit täna mittekasutuses olevat põllumaa ressurss. Prognooside kohaselt on võimalik toota efektiivelektrienergiat aastas 5-6 TWh ja 6-8 TWh soojusenergiat hinnaga 50 EUR/MWh. Juhitava elektrivõimsuse suurus 300-600 MW. Heitsoojuse paremaks ärakasutamiseks tuleb suuremate koostootmisjaamade juurde rajada soojusenergia akumulatsioonisüsteemid, katmikalad köögivilja kasvatamiseks, ujulad, spaad jne.

4.Tuuleparkide rajamise potentsiaal Eestis on võrdlemisi suur ,kuid looduskaitseliste piirangute ja inimeste elukeskkonna hoidmise eesmärkide realiseerumisel on prognoositav energiatootmise maht 18 TWh. Installeeritud võimsus 5000 MW. Pulsseeriva tootmise tõttu on vajalik salvestada ja ladustada erinevate tehnoloogiatega ca 10 TWh. Kasuliku energia kogumahuks kujuneb siis kokku 14 TWh. Elektrienergia hind täna meretuuleparkidel 60 EUR/MWh, maatuuleparkidel 40 EUR/MWh. Kui ladustada vesinikku, siis on vaja toota 200 000 tonni vesinikku, millest läheks eelduste kohaselt transpordi vajadusteks 60 000 -80 000 tonni. Tuuleparkide rajamise lubamisel tuleb arendajatele panna kohustus ehitada välja ka energia salvestus ja ladustamisüksus. Päikeseenergia kasutuse mahuks kujuneb 1 TWh aastas. Elektrienergia hind 40 EUR/MWh.

5. Piisava juhitava elektritootmise  tagamiseks on vajalik lisavõimsus kuni 600 MW tuumajaama abil. Tuumajaam on teatud mööndusega juhitav energiasüsteem. Maksumus kuus miljardit eurot. Valikuid on kolm varianti. Üks võimalik variant tuumajaama ehitamisel teha koostööd Soomega. Ühineda Fennovoima Hanhikivi tuumajaama projektiga. Jaama võimsus 1200 MW. Eesti osa 600 MW. Maksumus Eestile kuus miljardit eurot. Valmib 2032. aastal Elektritootmise maht aastas kuni 4-5 TWh. Prognoositav elektrihind 40-50 EUR/MWh. Lisaks vajadus rajada Soomega ühendus ESTLINK-3.

6. Elekter ja gaas ei ole kodutarbijatele börsikaup.

Eesti lahkub NordPool elektribörsilt kus tootmine ja tarbimine ei ole stabiilses tasakaalus ja elektrihind on raskelt prognoositav. Eestis kehtestatakse reguleeritud elektriturg, kodutarbijad saavad kasutada elektrienergia ostmisel universaalteenust või pikaajaliselt fikseeritud hinnaga lepingute alusel otse energiatootjalt. Samuti lahkutakse CO2 kvootide kauplemissüsteemist kuna Eesti on sisuliselt CO2 vaba. Ka gaasiturul tuleb kodutarbijatele kasutada universaalteenust või otselepingut.

Eesti uuenenud energiapoliitika eesmärgiks on tagada roheplaani kiuste energiajulgeolek, varustuskindlus ja soodne energia hind. Siin tuleb kasutada kõik võimalikud võtted eesmärkide täitmiseks: Eelkõige soodne investeerimiskliima. Investeeringute läbiviijateks riigiosalusega ettevõtted, kohalike omavalitsuste osalusega ettevõtted, riigitoetusega ja/või laenutagatisega eraettevõtlus, energiaühistud. Lisaks vastavad uuenenud regulatsioonid, seadusandlus, maksusoodustused jne. Otstarbekas on luua suurte volitustega vastutav ,koordineeriv ja reguleeriv üksus – Energiaagentuur. Energiaagentuur allub otse Eesti Vabariigi peaministrile. Rajame Ida-Virumaale koostöös kõrgkoolidega ja erasektoriga kaasaegse hajaenergeetika kompetentsikeskuse koos erikonstrueerimisbüroodega vastavate innovatsiooniliste lahenduste ja seadmete prototüüpide loomiseks ja tehnosiirde teostamiseks.

 

Priit Willbach, tehnika teaduste doktor (EKRE)

 

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused