06.07.2018
Ahne naine ja vähk
Illustreerimaks rahvuskonservatiivide vaateid alushariduse teemadel kasutame selle näitlikustamiseks üht rahvalikus stiilis muistendit, mille pani kokku Pille Roosileht.
Elasid kord ahne vähk ja vägev naine. Ahnel vähil oli palju sugulasi, keda ta kohtles kui enda alamaid ja pidas nende lapsi oma poegadeks. Ahne vähi „pojad“ olid tublid, visad, kohusetundlikud ja kangekaelsed. 92,2 % üle oli ahnel vähil kontroll ja nad said õpetust nii nagu vaja. 7,8% neist ei tahtnud aga sõna kuulata ja pugesid kivide alla peitu.
Jõe ääres, kus nad elasid, käis tihti üks võimas naine jalgupidi vees solberdamas, lootes sealt midagi head leida. Ühel päeval haaras naise kannast kinni ahne vähk ja ütles: „Mul on sind vaja! Kui sa minu kivide alla peitu pugenud poegi kinni ei püüa ja minu juurde ei too, siis kaksan sul jala otsast! Aga kui sa nad kinni püüad ja minu juurde tood, siis võid siin turvaliselt sulistada oma elupäevade lõpuni.“
Vägev naine meisterdas vähile kontseptsiooni, kuidas poegi kinni püüda. Kui naine kontseptsiooniga jõe äärde tuli, soovis ahne vähk: „Tee, et mu pojad oleksid kõik ühes kohas koos nii, et mul oleks parem neid valvata!“ Vägev naine meisterdas suure kahva, kuhu kogu vähipoegade kari koos karjatajatega ära mahtus. Kitsastes oludes tekkis aga poegade vahel olelusvõtlus. Ei olnud olukorraga rahul ei kari ega karjatajad. Kui naine jälle jõe äärde tuli, võttis vähk tal uuesti kannast kinni ja nõudis: „Mõtle midagi välja!” Naine laenas väljamaalt programmi, kus oli kirjas, kellel on eelisõigused võrreldes teistega…
Aga ahne vähi poegade emad ja isad käisid vargsi ööpimeduses oma kahva sees olevaid lapsukesi vaatamas ja turgutamas, et koiduhakul taas jõesügavusse kaduda…
Ahne vähi suguvõsas tõusis pahameel! Vähipoegade emad ja isad ei tahtnud olla pelgalt poegade tootjad ja sünnitusmasinad. „See jõgi ei ole vähikasvandus, vaid vaba loodus!“ , ütlesid nad ja panid seljad kokku.
Selle muistendi algstsenaariumiks on 2015 aasta alushariduse ja lapsehoiu kontseptsiooni tööversioon, mida siis uus haridusminister veel ambitsioonikamate eesmärkidega täiendades ellu soovib viia. Uuemat varianti enne puhkusele minekut huvigruppidele esitatud ei ole, kuid enne puhkuselt tulekut on see siiski 15. augustiks 2018 kooskõlastatud ministeeriumitega ning toimunud avalikud konsultatsioonid sihtrühmadega. Anname siinkohal oma panuse arutellu ning selleks, et mitte saada kaela süüdistust, et kritiseerida oskate, aga lahendusi ei paku, siis tulevad ka lahendused, mis aitavad eesti pere koos tema kõige väiksemate liikmetega kaitsta, hoida, kasvada ja koos õppida.
Esmalt väljavõtted 2015 aasta tööversioonist:
1. Algatame arutelu koolieelse aasta kohustuslikuks muutmiseks (kaldkirjas on väljavõtted 2015 tööversioonist)
Märkamatult kulgenud arutelu tulemusena on M. Reps saanud mandaadi muuta kogu alusharidus kohustuslikuks.
Vastuväide
Perekonnaseadus § 116 lg 2 ja § 124 lg 1 kehtib veel:
“Koolieelses eas laste hoolitsus, kasvatus ja haridus on lastevanemate kohustus ning õigus. Vanematel on kohustus ja õigus last kasvatada ja hoolitseda lapse igakülgse heaolu eest . ”
Selle seaduse rakendamiseks soovib M. Reps, et lapsevanemad taotleksid spetsialistide luba.
2. Kes need spetsialistid siis on, keda soovitakse eelistama hakata oma vanematele?
Lasteaiaõpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastab ka keskhariduse ja ainult 320-tunnise eelkoolipedagoogika kursuse läbinud isik.
2012. a andmetel oli 62% lasteaedade õpetajatest kõrgharidusega, kuid see % on ühtlustunud kiires tempos Põhjamaadega, kus kõrgharidusega õpetajate osakaal palju väiksem. Hetkeseis on selline, kus pediaatri, logopeedi, eripedagoogi ja psühholoogi abi ei saa koheselt ja piisavat ka juba diagnoosi saanud lapsed.
3. 2015 aastal võeti eesmärgiks, et 75% lastest kasutab munitsipaallasteasutuste ja -lapsehoidude ning 25% erasektori võimalusi
ning vanemad võivad valida munitsipaal- või subsideeritud erateenuseid.
Reps aga jätab vanemate valikuvõimaluse ainult omavalitsuste ametnike omavoli hoolde, kes siis hakkavad teateid saatma, kuhu lapsele koht määrati. Kellele see ei meeldi, on jäetud veel võimalus maksta kinni täies ulatuses õppemaks, pidades sellega ise ülal hoopis riiki.
4. 2014 käis lasteaias 92,2% eelkoolielastest lastest ning eesmärgiks võeti 95 % , Repsi eesmärk on aga 100%.
Eeskujuks on võetud mõned Euroopa riigid, kuid on ära unustatud, et seal ei kesta lastel koolipäev 9-11 tundi nagu Eestis tavalisel lasteaialapsel.
Eriti õõvastav on 2015 a. eesmärk “90%-le 1,5-3-aastastele lastele võimaldatakse lapsehoidu lapsehoiu teenuse osutaja või koolieelse lasteasutuse poolt.”
Mitte keegi ei ole lükanud ümber uuringuid, mis kinnitavad, et selles vanuses on lapsel kõige parem koos olla oma lähedastega. Just lähedasega koos olles omandab väikelaps teadmisi 2 x rohkem, kui talle mitte nii turvalises keskkonnas.
Kui nüüd arvutada maha sellest tulust, mida riik väikelapse töötavalt vanemalt saab, sellest kulust, mis läheb sõimekoha loomiseks ja ülalpidamiseks, lapse haiguspäevade hoolduskulude tasumiseks (ligi 50 % sõimeajast), arsti visiidid, rohud ja analüüsid ning alles koolis väljenduvad kahjud (ebapiisavalt väljakujunenud turvatunne, varakult rohtudega kahjustatud immunsüsteem, lapsevanem ei tunne oma last piisavalt), siis saab summa olema pika miinusega.
5. 2015 a eesmärgi “Rühma suurust koolieelse lasteasutuse seaduses ei määratleta. Laste arv rühmas ei tohi olla suurem kui tervisekaitsenõuetes sätestatud piirnormid ja koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud täiskasvanute ning laste suhtarvud ette näevad”, on Reps jätnud samaks ning lastegrupi suurust pidanud jätkuvalt ebaoluliseks.
Kui mõnel omavalitsejal tuleb idee panna 440 m2 võimlasse kokku 100 last, keda valvab 10 täiskasvanut, siis takistusi selle idee elluviimiseks ei ole.
Muidugi on hea, et võetakse suhtarvu kehtestamisel eeskuju Põhjamaadest, kuid seal lepitakse vanemate kokku lapse saabumis- ja lahkumiskellaaegadega graafik, mis tagab, et alati oleks vastav arv täiskasvanuid ja ka selle, et lapsed ei viibi lasteaias 50 tundi nädalas. Tallinna lasteaedadest ei vasta hetkel pooled tervisekaitse normidele ruutmeetrite ja seal viibivate laste arvu osas. 2030 aastal, mil neid norme rohkem eirata ei saa, tuleb otsustada, kas võtta sein vahelt ära või vähendada laste arvu rühmas. Hetkel võib eeldada, et läheb lammutustööks.
6. “Kõigis lasteasutustes rakendatakse kiusamisest vaba lasteaia metoodikat.”
Kiusamisvastase metoodika rakendamine on olnud ja jääb täiesti elementaarse õppe-kasvatustöö koostisosaks ning selle eraldi väljatoomine ilma sisuta, eeldab hiljem ka mingi sisuga täitmist, mis arvatavalt osutub imporditud metoodikaks lillade karudega, mille käigus tutvustatakse lastele meie kultuurile vastuvõetamatuid erisusi.
7. 2015 a Eesti Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava soosib esmalt erinevate välismaiste meetodikate: Step by Step, Montessori, Waldorfpedagoogika, Reggio Emilia rakendamist sarnaselt Põhjamaadega.
Kuid kus on meie oma spetsialistid ja metoodikad? Eestiski on olemas oma alg- ja alushariduse metoodikas väärikas teadmistepagas. Miks mitte seda esile tuua ning kasutada?
8. 2015 “Eesti keelest erineva koduse keelega lastele võimaldatakse riigi toel eesti keele õpet alates 3-eluaastast, samuti on väljaarendamisel metoodikad eesti lastele võõrkeele õpetamiseks enne kooli.”
Repsi lahendus on panna igasse vene õppekeelega rühma juurde olemasolevale venekeelsele meeskonnale üks eesti keele õpetaja. Miks juurde? Laps õpib kõige paremini tegevuse käigus. Kui eestikeelne õpetaja ütleb: “Lapsed hakkame õue minema”, siis see lause saab selgeks korraldust täites ning venekeelne õpetaja osutub siin rühmas üleliigseks.
Rahast haridusministril kahju ei ole, et süvendada olukorda, kus vanemad oma lapsi ei tunne, vähendada nende otsustamisõigust, valikuvabadust, kompetentsi, laste turvatunnet ning sellega takistada ka teadmiste omandamist väikelastel, soodustada väikelaste haigestumist ning ravimite manustamist. Külvata segadust lasteasutuse meeskonnatöös suurendades lastegruppi kontrollivate täiskasvanute arvu, mitte vähendades laste arvu grupis.
Euroopa Sotsiaalfond toetab sellel aastal samuti laste hülgamist 24 tundi ööpäevas, andes toetusi just õhtuste, öiste ja nädalalõpu hoidude loomiseks. Arvatavasti tuntakse puudust juba ka hoidude juures asuvatest palatitest haigetele lastele, et emade hoogtöö saaks jätkuda segavate faktoriteta. Võrdluseks: peale NSVL lagunemist kadusid meil õhtu, öö ja nädalavahetuse lasteaiad ning propageeriti lapse perekonnaga kasvamist 3-eluaastani.
Naine ei ole sünnitusmasin, kellelt peale imetamisaja lõppu lapsed röövitakse. Noore naise esmane eesmärk ei ole tööjõu suurendamine, vaid oma pere loomine. Eelkooliealisel on vaja sotsiaalsete oskuste arendamiseks ja mängides muude oskuste omandamiseks omavanuste seltsi, kuid tal on vaja ka oma pere, kes teda tunneb ja toetab.
Kui laps läheb lasteaeda 1,5-aastaselt ja viibib seal 50 h nädalas, jääb lapsevanema hooldada põhiliselt üleväsinud ja haige laps.
Ettepanekud:
1. Ilma igasuguste tingimusteta jätta kehtima Perekonnaseadus § 116 lõige 2 ja § 124 lõige 1
2. Lapsevanemal on võimalus pöörduda lühikese ootejärjekorraga konsultatsiooni saamiseks pediaatri, logopeedi, eripedagoogi ja psühholoogi poole ning saada koheselt abi, kui selleks ilmneb vajadus. Tuleb tunnustada lasteaiaõpetajat, kui lastegrupi õpetamise ja kasvatamise spetsialisti, kuid mõistagi ka lapsevanemat, kui oma lapse tundmise, õpetamise ja kasvatamise spetsialisti. Selleks peab aga suurenema nende õpetajate osa lasteasutuses, kellel on eelkoolipedagoogikaalane kõrg- või keskeriharidus.
3. Lapsevanem saab valida ise oma lapsele lasteaia/-hoiu nõuetele vastavate lasteasutuste seast sobiva ning omavalitsuse toetus on iga valiku puhul sarnane.
4. Omavalitsused aga tagavad võimaluse soovijatele omandada alusharidust lasteaias/hoius. 1,5-3-aastastele EV kodanikele makstakse soovi korral lapse kodushoiu toetust lasteaiakoha ülalpidamise maksumuse summa ulatuses. Mittekodanikel on jätkuvalt võimalus varakult lasteaias meie kultuuri ja keelega kohaneda.
5. Tuleks vähendada laste arvu rühmas ning jätkata tavarühmas tööd meeskonnaga, kus korraga on tööl õpetaja ja õpetaja abi ning vajadusel tugiisik abi vajavale lapsele.
6. Peab tunnustama ja rakendama Eesti oma pedagoogikateadlaste metoodikaid ning taastada pedagoogikaalane teadustöö koostöös praktikutega.
7. Eesti keelest erineva koduse keelega lastele tuleb võimaldada riigi toel eesti keele õpet alates 3-eluaastast. Omavalitsuse toetust saavates lasteasutustes tuleks kõigis neis alates 3-eluaastast viia õppe ja kasvatustööd läbi eesti keeles. Eesti keelt kõnelevatele lastele võimaldatakse käia ainult eestikeelses lasteasutuses, kus teise keele õppe toimumise üle otsustab lapsevanem.
EKRE Haridustoimkonna alushariduse töörühm