28.01.2019
Aarne Mäe, ajakirjanik.
Ajakirjanik ja EKRE kandidaat Riigikogu valimistel Aarne Mäe tutvustab oma meediakommentaaris neid momente, mis möödunud nädalal ajakirjandusest eriti silma jäid.
“Kõnekas fakt. Postimehe nädalalõpulisa Arter käivitas uue rubriigi „Kaklusklubi“, mis – pange tähele – „jätab lugeja otsustada, milline tõde talle paremini sobib“. Tegu on rubriigiga, kus kaks ajakirjanikku väitlevad ühe teema ümber, olles selles kardinaalselt erinevatel seisukohtadel.
Rubriigi sissejuhatus jätkub nii: „Tõde ei otsusta tänasest enam ajakirjaniku arvamus, vaid saatuse sõrm on lugeja klikk.“ Bingo! Paremini ei saagi tänapäeva ajakirjanduse olemust enam iseloomustada! Meedia lajatab lugejale otse näkku, et tegelikult on olemas mitu tõde – see, mida ajakirjanik pakub ja see, mis on tegelikult.
Sellele „Kaklusklubi“ sisse juhatanud ebaõnnestunud sõnastusele, kuid seda selgemale mõttele, sekundeerib laupäevase Postimehe teine lisaleht AK, kus kirjutatakse moodsast nähtusest, milleks on valeuudised ehk fake news. Postimehe arvamustoimetaja Taavi Minnik küsib Venemaa ajakirjandusõppejõult Valeri Soloveilt, mida saaks lihtne inimene ära teha võitluses valeuudistega ning kuidas neid üldse ära tunda. Üks soovitus oli: ära loe ainult pealkirju.
Koheselt meenus Vilja Kiisleri poolt kesknädalal ilmutatud intervjuu sealsamas Postimehes Mart Helmega, mis kõlas nii: “Järelikult ei ole ta inimene, ta on loom. Ja see loom tuleb hukata”. Muidugi käis jutt kõigest muust, kui sellest, et Helme hakkab kohe inimesi tapma.
Aga õelutsev žurnalist riputas kogu loo just selle intrigeeriva naela otsa. Kui räägitakse ühiskonna hirmutamisest jms., siis just siin seda meedia ise teebki ja kütab hüsteeriat üles, on ju hoovad ajakirjanike käes, kes saavad asetada rõhuasetusi või teha muid valikuid.
Ehk nagu kirjutab ühe vähesena erapooletuse säilitanud toimetajaid Priit Pullerits oma laupäevases kolumnis “Ei me ette tea…”: “Keeruline on prognoosida, milliseid tulemusi annab näiteks ajakirjanduse ja enamiku erakondade järjest tihenev turmtuli EKRE pihta.” Panite tähele – turmtuli.
Eesti Päevaleht avaldas nädala sees nimekirja, kus oli välja toodud kõik 264 kohtulikult karistatud EKRE liiget (erakonnal on kokku 8791 liiget), olgugi, et suurem osa (neli viiendikku) on oma karistuse juba kandnud. Muide, endine riigikohtu esimees Märt Rask väitis kunagi, et tööjõulisest 15-74-aastasest Eesti elanikkonnast on 55,6 protsenti kantud karistusregistrisse erinevate väär- ja kuritegude toimepanemise eest. See suhe on praegugi samas suurusjärgus.
Kes viitsib lisaks kohtulahendite uurimisele ka andmekaitseinspektsiooni koduleheküljele minna, leiab sealt fakti, et delikaatsete isikuandmete hulka kuuluvad muu hulgas: “andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist”. Aga keda see huvitab, kui eesmärk pühendab abinõu.
Nõnda palju siis kaklusklubist, valeuudistest ning elu- ja kunstitõest.”