Uued Uudised

Algselt ei tähendanud naistepäev mitte naiselikkuse austamist, vaid oli “signeriisalode” ja “liisapakostade” püha

DEU, Deutschland, Germany, Berlin, 14.01.2024 Demonstrantin mit Foto von Rosa Luxemburg auf der linken Demonstration zum Gedenken am Grab von Rosa Luxemburg zur Gedenkstaette der Sozialisten in Berlin - Friedrichsfelde anlaesslich der Luxemburg - Liebknecht - Gedenkveranstaltung in Berlin Deutschland . Der Gedenktag erinnert an den Jahrestag der Ermordung der Kommunisten Rosa Luxemburg und Karl Liebknecht am 15. Januar 1919. Seit dem Ende der DDR hat die Veranstaltung unter der Teilnahme der Linkspartei Die Linke eine neue Beliebtheit, hauptsaechlich unter Ostdeutschen, erfahren en: Participants with photo of Rosa Luxemburg on the left-wing demonstration towards the grave of Rosa Luxemburg at the memory site for the socialist leaders Rosa Luxemburg and Karl Liebknecht at the graveyard in Friedrichsfelde in the former GDR in Berlin Germany. Thousands from across the world gathered in Berlin to mark the murder of revolutionaries Rosa Luxemburg and Karl Liebknecht iegen nicht vor. Bei werblicher Nutzung vorher Kontakt aufnehmen.]//IPON-BONESS_240114203IPON/Credit:Stefan Boness/Ipon/SIPA/2401151438

8. märtsil viivad mehed naistele lilli austuse ja armastuse märgiks, kuid tegelikult on selle püha algne ja suuresti ka praegune tähendus hoopiski ideoloogiline.

Ka Nõukogude ideoloogia järgi oli see ikka rohkem “töökangelannade” päev, kuid kuna sel ajal polnud emadepäeva ega muid naiselikkust ja emadust austavaid päevi, siis kujunes 8. märts just nende rõhutamise päevaks, märkides ära ka meeste lugupidavat suhtumist naistesse.

Naistepäeva tausta kohta kirjutatakse Vikipeedias: “Rahvusvahelise naistepäev on seotud töölisliikumistega. Näiteks on tähtpäeva seostatud 1908. aastaga, kui New Yorgi tekstiilivabriku streikijad nõudsid endale paremaid töötingimusi. Täiesti juhuslikult puhkenud tulekahjus hukkus 123 naist ja 23 meest ning see käivitas suurema töölisliikumise oma õiguste eest. 1909. aastal tegi kommunist Rosa Luxemburg ettepaneku selle (või ka mõlema nimetatud) juhtumi meenutamiseks tähistada 8. märtsi rahvusvahelise naiste solidaarsuse päevana. Rahvusvahelise Naistesekretariaadi esinaine kommunist Clara Zetkin soovitas tähistada naistepäeva 1910. aastal Kopenhaagenis II rahvusvahelisel naissotsialistide konverentsil. 1911. aastal tähistati naistepäeva Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Taanis, 1913. aastal ka Venemaal.”

Tegelikult on ideoloogilise pühaga tegu ka tänapäeval. Vikipeedia jätkab: “Kuni 60.-aastate keskpaigani oli rahvusvaheline naistepäev peamiselt kommunistlik püha. Sellest ajast, kui teise laine feministlik liikumine päeva tähistama hakkas, on rahvusvahelisest naistepäevast saanud naiste õiguste eest võitlemise päev, kus olulisteks teemadeks võrdse palga ja võrdsete majaduslike võimaluste kõrval on ka sooline võrdõiguslikkus laiemalt, reproduktiivõigused ja naiste vastase vägivalla ennetamine.”

Seega siis on naistepäev endiselt kommunistlik värk pisut muutunud ideoloogia alusel. Sel puhul peaks kaasaegsed “feministlikud” mehed õnne soovima Kaja Kallasele, Liisa Pakostale, Signe Riisalole ja kõikidele teistele radikaalfeministidele, kelle jaoks “naine pole jalgadega sünnitusmasin”, vaid on triibuliste nimekirjade ülevalotsas asuvate ametikohtade täitja, edukas, aga üksik ja lastetu.

Toredad mehelikud mehed võivad ja peavad naisi ka 8. märtsil lillekimbu ja muu hea-paremaga austama, kuid “reproduktiivõigused” võiks siiski lilli üle andes jutust välja jätta.

Uued Uudised

Exit mobile version