11.02.2020
Andres Raid
Pensionireformi ümber toimiv kogub tuure ja kohati pole võimalik enam vastuargumentidest aru saada. Nüüd on avalikuks tulnud (asjaosalistele, muidugi, pole see mingi saladus), et meie pensionifonde haldab hoopis välismaine eraettevõtte NASDAQ.
Ettevõtte kodulehelt loeme: “Pensionikeskus AS on pensioniregistri ehk Eesti kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide registri pidaja. Pensioniregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu kogumispensionide seaduses sätestatud kohustuslike (pensioni II sammas) ja vabatahtlike (pensioni III sammas) pensionifondide osakute ning nendega tehtavate toimingute registreerimiseks. Registris toimub informatsiooni töötlemine, väärtpaberite omandiõiguse, selle muutuste ja tehingute registreerimine. Kogu töö toimub elektroonilisel kujul. Pensionikeskus AS on Nasdaq CSD SE tütarettevõte 100%. Pensionikeskus AS alustas käesolevas juriidilises vormis tegevust aastal 2017, võttes ettevõtte ülemineku teel pensioniregistripidaja tegevuse üle AS-ilt Eesti Väärtpaberikeskus.”
Muidugi tekib siin rohkesti küsimusi, millest keskne on vast üks – miks peab siin üldse mingi vahepealne “puuk”, kellele on loodud teenimisvõimalus, sest kuna see kõik on digitaalne ja riiklik, siis seda võiks ju vabalt hallata meie edukas e-riik, näiteks mingi sotsiaalministeeriumi ametnik (või paar)?
Miks siin peaks üldse keegi vahepeal olema ja koore pealt riisuma? Kuna ettevõte käsitleb II pensionisammast siiani kohustuslikuna (vt samas) – äkki tuleb surve status quo säilitamiseks just sealt hirmus, et miski libiseb käest ära? Või ongi tegemist riikliku poliitikaga, kus (hästiteeniva) välismaise vahemehe olemasolu on lihtsalt kombeks ja lojaalsuse tähis?
Sama on ju ka mittetulundusühingu (!) Liikluskindlustuse Fond puhul, mis, nagu nende koduleht ütleb, “on liikluskindlustuse garantiifond, hüvitusorgan ja Eesti rohelise kaardi büroo ja mis sellisena tagab liikluskindlustuse süsteemi toimimise, täites liikluskindlustuse seadusest, riigiga sõlmitud halduslepingust ja põhikirjast tulenevaid ülesandeid.” Ühesõnaga, haldab, tagab ja garanteerib riikliku algatusena loodud mittetulundusühing, kuid koore riisuvad kasumimaiad erakindlustusseltsid. Kinni maksame kasumid loomulikult meie kõik, kuigi võiks ju Eesti Liikluskindlustuse Fond, mittetulundusühing nagu see on, siis juba kindlustusseltsid vahelt välja jätta ja ise mittetulunduslikult liikluskindlustuspoliise vormistada.
See iseloomustab loomulikult Eesti finantssüsteemi laiemalt. Meenuvad kohe kasvõi meie turul tegutsevad välispankade kohalikud üksused, mis vaikselt ja sujuvalt on haaranud oma kätte riiklikud arveldused ühes kopsakate kasumitega arvelduste teenustasudelt. Samas Eesti Vabariigi keskpank Eesti Pank loobus juba aastaid tagasi oma toimivast maksete süsteemist, mida oleks saanud kasutada riigi makstavate kopsakate pangateenustasude kokkuhoidmiseks.
Kõike seda silmas pidades ja kogu seda tantsu ja tralli, mis pensionireformi ümber lahti on löödud, vaadates jääb mulje küll selline, et keegi kipub juba kindlana käes olnud hõlptulust ilma jääma. Seda ei saa ju ometi lubada!
Andres Raid
ajakirjanik