Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Bonnieri preemia väljastajad võtsid võidulugude valikuga enda õlule suure mainekahju riski

-
06.02.2020
Kui vaadata Bonnieri preemia saanud lugusid, siis need käsitlesid kogu listeeriaprobleemi üheülbaliselt. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

Kuigi väidetatavalt anti Bonnieri preemia Sulev Vedlerile ja Anna Pihlile panuse eest toiduohutusse, on selle loo haarmed nii laiali, et devalveerivad suuresti ajakirjanikele osutatud tunnustuse.

Jutt käib Eesti Ekspressi ja ERR-i ajakirjanikele listeeria-teemaliste artiklite eest antud ajakirjanduspreemiast. Toiduohutus on selles pikemas saagas vaid üks seik – sellele lisanduvad ka EKRE maaeluministri tagandamine listeeriaskandaali kaudu ning süüdistused VTA vastu ühe kalatööstuse hävitamises konkurentide hüvanguks.

Seega on Bonnieri preemial nüüd kibedamaitselised kõrvalmõjud: kahtlustajad võivad alati öelda, et Vedler ja Pihl said tunnustuse selle eest, et aitasid opositsioonil ja massimeedial EKRE ministri taandada. Arvestades Eesti ajakirjanduse negatiivset ja kallutatud suhtumist Marti Kuusikusse, Kert Kingosse ja Mart Järvikusse, võib kindlalt eeldada, et kõik lood, mis olid nende vastu kaudselt ja osaliselt suunatud, said soosingu.

Samamoodi võib ka väita, et ajakirjanikud võtsid osa ühe kalatööstuse hävitamisest. Kogu see saaga tõi ju erinevate lugude kaudu esile mitmete maaeluministeeriumi haldusala ametite, nagu VTA ja PRIA tegematajätmisi ja valesamme, mida peaaegu et ei kajastatud.

“Mina ühe looga tõestasin ära, et see sama bakteri tüvi, mis sealt tehasest leiti, on ikkagi viinud konkreetse inimese surmani,” sõnas Pihl. Tehasest pärit bakteri tüvi võis muidugi olla sama, kui see, mis põhjustas surma, kuid konkreetse inimeseni ei pruukinud see jõuda just selle firma toote kaudu. Pigem õhutasid ajakirjanikud alusetut hüsteeriat, mis kahjustas ühe firma tegevust.

Bonnieri preemia määramine Vedlerile ja Pihlile olnuks igati õigustatud, kui see olekski piirdunud listeeriapuhangu, ettevõtte ja toiduohutusega, nagu seda näidata üritatakse. Olukorras, kui teemasse on segatud poliitilised mängud, ettevõtete omavaheline konkurents ning VTA kahtlustatav erapooliklikkus, on kahe ajakirjaniku autasustamine selgelt poliitiliselt laetud taustaga.

Seda võis märgata sellest, et kohe pärast Mart Järviku taandumist kaotas massimeedia listeeriateema vastu huvi ja praegu räägitakse sellest vaid kõrvalises kontekstis.

Teiseks nominendiks peeti 29. aprillil ilmunud Eesti Päevalehe ja Eesti Ekspressi lugu „Marti Kuusiku suur saladus: peretuttavad räägivad, et uus minister on väga vägivaldne ja on kahel korral purustanud oma naise käeluu“, mille autorid on Sulev Vedler, Joosep Tiks, Toivo Tänavsuu, Erik Moora, Dagne Mihkels, Mikk Salu, Madis Jürgen ja Urmo Soonvald. Õnneks jätkus preemiajagajatel mõistust seda samuti poliitiliselt laetud lugu kõrvale jätta, sest kohtuasi võib lõppeda hoopiski pealkirja ümberlükkamisega.

Esiplaanil võinuks olla hoopis kolmas nominent ehk Martin Laine, Holger Roonemaa, Jekaterina Minkova ja Eeva Esse lood Swedbanki rahapesust, kuid paljuütlev on seegi, et hämara taustaga rahapesu käsitlusi preemia saajaks eriti ei peetud.

Igal juhul oskas Bonnieri preemia oma tõsiseltvõetavust tugevasti kõigutada.