Uued Uudised

Ebademokraatlikud riigid võtavad eeskuju lääneriikide vihakõneseadustest

Two hands of a demonstrator hold a poster of Anti-Islam Dutch lawmaker Geert Wilders reading "Islamization No" during a rally in support of Wilders outside the court building in Amsterdam, Netherlands, Wednesday Jan. 20, 2010, where Wilders was scheduled to appear for preliminary hearing in his trial on charges of inciting racial hatred. (AP Photo/Peter Dejong) / SCANPIX Code: 436

Olematu või kehvapoolse demokraatiaga riigid on leidnud tee sõnavabaduse mahasurumiseks – võttes aluseks Lääne vihakõneseadused.

Viimastel päevadel on tulnud teated sotsiaalmeediaplatvormidele suunatud uutest regulatsioonidest mitmes välisriigis, sealhulgas Etioopias ja Pakistanis.

Etioopia nimetas oma seaduse kohe julgelt vihakõneseaduseks ehk siis võttis snitti Läänest. Pakistanis annavad selle nädala alguses välja kuulutatud uued meetmed tee ametivõimude õigusele taotleda postituste sisu eemaldamist.

Juhtiv meediavabadust kaitsev organisatsioon mõistis seaduse hukka. Pakistani õigusekspert Yasser Hamdani ütles, et seaduse eesmärgiks on “piirata riigis sõna- ja väljendusvabadust”.

Autoritaarsed režiimid võtavad aluseks just Läänes levinud põhjendused. “Nüüd on meil olemas regulatsioon kahjuliku sisu kontrollimiseks sotsiaalmeedias ja sellel pole poliitilise sisuga mingit pistmist,” ütles Pakistani teadus- ja tehnoloogiaminister Fawad Chaudhry. Justkui Soome presidendi Sauli Niinistö suust võetud sõnad!

Pakistani ja Etioopia puhul on protesteerinud meedia, kes samal ajal vaikib suude sulgemisest Läänes, kus asi toimub pisut “demokraatlikumalt” – valitsused avaldavad suurtele sotsiaalmeediahiidudele nagu Facebook, Twitter, Google ja teised, survet, et nood vaigistaks peamiselt migratsiooni, islami ja “euroopalike väärtuste” vastu suunatud “vihakõned”.

Nii satub Euroopa varsti olukorda, kus pole vahet sõnavabadusel Soomes ja Etioopia naabermaal Somaalias, kust on soomlaste juurde eriti palju migrante kokku voolanud. Ilmselt oskaks mõnigi ärksam Soome somaallane ka Muqdisho keskvõimule soovitada, kuidas üks korralik vihakõneseadus kokku kirjutada, et tolle riigi 11 miljonit inimest vait püsiksid.

Mille poolest on Pakistan teistsugune kui Lääne-Euroopa – näiteks Facebook sõlmis mullu suvel Prantsusmaa valitsusega lepingu, mille raames hakkab sotsiaalmeedia platvorm jagama võimuorganitega vihakõnet pruukinud kasutajate andmeid. Saksamaa kohustas samuti sotsiaalmeediavõrgustikke 24 tunni jooksul eemaldama “illegaalset” sisu. Edasi on küsimus ainult vihakõne definitsioonis – ja Euroopas on selleks suuresti ka konservatiivsed, immigratsioonivastased ja traditsionalistlikud vaated.

Eestis on suur osa konservatiivse maailmavaatega inimestest kogenud blokeerimisi Facebookis, kusjuures enamasti on tegu mitte kellegi vastu viha õhutamise, vaid protestiga riigis toimuvate protsesside vastu. Neile inimestele tundub Pakistanis ja Etioopias toimuv küll asjana, mis meil endil juba ammu olemas on – seetõttu ei suhtuta sõnavabaduse piiramisse võõrastes maades mingi protestimeelsusega.

Maailm pole tänu IT-arengule enam regiooniti suletud paik – eks liberaalse maailma “väärtusi” võetakse üle mujalgi, sama äraspidisel kujul seejuures. Varsti kuuleb maailm ehk isegi Põhja-Korea vihakõneseadusest.

Exit mobile version