28.03.2021
Tänaste Eesti laste koolitamine toimub sageli väga võõraste arusaamade järgi. Pilt on illustratiivne.
Lugedes Maarja Vaino kolumnit hariduskolonialismist, meenub kõigepealt endine haridusminister Mailis Reps, kelle aeg on eriti ohtralt “uuendusi” tehtud.
Paljud inimesed on jahmunud ja vihased selle üle, mis toimub Eesti haridussüsteemis, alates pullikese Peetri kahest isast ja “tussunokutädidest” kuni vanemate väljalülitamiseni laste arenemisest ja feminismi-paremäärmusluse loenguteni Vabamus. Muidugi paistab väga silma ka nn vabakasvatus, millega lastakse justkui lastel ise areneda, kuid kuna eeskujusid ja kasvatust pole, siis tulemuseks on paremal juhul lumehelbekeste põlvkonnad.
Maarja Vaino nendib, et meie vanema põlvkonna pedagoogide põhjalikud haridusalased tööd on unustatud või “vanana” kõrvale jäetud. Seevastu on kriitikavabalt üle võetud nn läänelikud õppemallid, meie kohalikke eripärasid arvestamata.
“Arusaamatu järjekindlusega ollakse uhked meie maailma esimese hariduse üle ja samal ajal lammutatakse otse hullumeelse jõuga sedasama ennast tõestanud haridustraditsiooni, mis meid nii kaugele on viinud… /…/ enamik muutusi, mida levitatakse kui puhtalt hariduslikke, on tegelikult algatatud poliitilistel ja ideoloogilistel põhjustel,” kirjutab Maarja Vaino.
Ta selgitab ka toimuva tausta: nõukogude bloki langemisega avanes võimalus täita ideoloogiline vaakum endistes sotsialismimaades neoliberalismi ideedega.
Juba pikki aastaid ongi Eesti haridusministrid ja -juhid just seda meie haridussüsteemiga teinud. “Paistab nii, et kõige tähtsam on raporteerida järjekordsest “uuendusmeelsest” muudatusest. See, et süsteem on siiani vastu pidanud ja suudab ikka veel meie haridust heal tasemel hoida, näitab, kui pööraselt tugev on olnud meie algne haridustraditsioon,” nendib Maarja Vaino.
Sellel teemal on väga palju ka Uutes Uudistes kirjutanud pedagoogikateadlane Peep Leppik, kes hoiatab meie laste ja noorte intelligentsusnäitaja juba pikaaegse languse eest. Veel ei ole hilja meie haridussüsteemi vasakliberaalsete kollide eest päästa.
Refereeritud ERR-ist