15.02.2020
Eestimaa ei saa ega tohi areneda põlisrahvale näkku sülitades.
Eesti tormilisel arengul peab alati olema üks eeltingimus – see peab tooma kasu Eestile ja tema rahvale.
Üks tuntud ettevõtja väitis võõrtööjõu sissevedu õigustades, et kui poleks ukrainlasi, valitseks vähemalt pooltel ehitusplatsidel vaikus.
Ehitatakse tõesti palju – viimased uudised räägivad uutest elamurajoonidest Mustamäe ja Lasnamäe taga. Eestimaa inimestel tekib küsimus – kellele nii palju kortereid ehitatakse? Kas ehitatakse Jüri Mõisa kunagise plaani teostamiseks, mis nägi ette kogu Eesti Tallinnasse toomist?
Eestimaalasi lõputult ei jätku ja tõenäoliselt ehitatakse ehitajatele endile, üha uutele “Eesti arendajatele” ning teistele kaugemalt tulijatele. Tuletagem meelde, et kunagi nägi ka NSV Liit ette Tallinna miljonilinna teket, milles eestlased oleks marginaalne vähemus.
“Edumeelsed” näevad Eesti tulevikku meeletus arengus ja see areng vajab üha rohkem nii töökäsi kui kortereid. Aga kas Eestile on vaja pidurdamatut arengut? Jah, me võiksime Eesti muuta uueks Silicon Valleyks, rajada Tallinn-Helsingi tunneli ja Rail Balticu kaudu suure trassi põhjast lõunasse ja nii edasi, aga põhiküsimuseks jääb – mis kasu saavad sellest põlisrahvas eestlased ja laiemas plaanis kõik 1,3 miljonit Eesti kodanikku? Kui silmnähtavat kasu meile pole, siis miks selline areng üldse? Kellelegi teisele kasu tooma?
Kui Eestit üldse välja arendada, siis peab see tooma suurt ja silmnähtavat kasu praegusele kodanikkonnale ja eriti põlisrahvale. Töökohad pole ammu enam see põhjus, miks investoreid peaks Eestisse kutsuma ja lubama – sest konkurentsivõimelisi palku nad ei maksa, muidu ei lahkuks inimesed endiselt Eestist välismaale. Unustagem töökohad eeldusena, sest keegi pole siia massiliselt tasuvaid töökohti loonud – investorid on siia tulnud peamiselt odava tööjõu ja puuduva ettevõtluse tulumaksu tõttu.
Isegi kui Eestisse rajatav ettevõtlus arendab Euroopa Liidu majandusruumi, peab kasu Eestile olema ka EL-i suunalt tuntav – praegu kasutab Saksamaa vähemarenenud riike väga julmalt ära, olles sellega saavutanud endale eriti tugeva, väliskaubanduse ülejäägiga majanduse.
Praegune Eesti majanduspoliitika on enesepetlik – sellega me rahuldame ainult oma eneseuhkust, mida hääbuv e-riik väga vajab. Me oleme juurutanud e-residentsuse ja diginomaadluse, aga millist kasu see tegelikult annab? Praegu tundub, et me kõditame sellega ainult oma egot, kui välismaalased siia kokku tormavad, aga meie taskusse laekuvad ainult sendid. Meie e-hüvesid aga kasutatakse ära omakasupüüdlikult – nagu Filipiinidelt tulnud e-residentidest firmade likvideerijad.
Kuna praegu on esiplaanile seatud kliimavõitlus, mis seab majandustele tugevad arenguid pärssivad piirangud, on meil vaja igati vältida nn tühja arengut, mis Eestile ja tema kodanikele selget kasu ei anna. Sest kui me lubame siia investoreid, kes endale ainult kasumit toodavad ja meile näpuotsaga viskavad, siis meile jäävad kanda kliimakulud, keskkonnakahjud ja meie oma looduse häving.
Kui ökonoomne ja loodussõbralik ka ei oleks miski areng, loodust kahjustab ja kliimat rikub ta igal juhul. Ka roheline energia mõjutab kliimat soojendavalt – ükski Eestisse rajatav ettevõte ei tule 100% kliimaneutraalne. See tähendab, et kui meie sellest kasu ei saa, plekime ikka kliimahüsteeriat kinni.
Seega olgu tegu Rail Balticu, kaevanduste või millega tahes, Eesti riik peab sellest tuntavat kasu saama, ja kui seda ei saa, siis ei tohiks lubada ka investeeringuid ja “arengut”, mille tagajärjed jäävad meie kanda. Liiga palju on meie arengutes tühja uhkust selle üle, et võõrad tulevad siia midagi saama ja endale kasu teenima, meie aga vaatame vaeste sugulastena vesise suuga pealt. Me käitume sulaste, mitte peremeestena.
Meeles tasuks pidada kahte asja. Esiteks – iseseisvat Eesti riiki on vaja ainult eestlastele, sest see on ainus koht maailmas, kus saab eesti keeles rääkida. Kõigile teistele sobib mistahes impeeriumis olek paremini ja kui see maatükk kunagi hätta satub, pühivad nad ükskõikselt siinse tolmu jalgadelt.
Ja teiseks – kui eestlased Eestis enam midagi ei otsusta ja jäävad marginaalseks vähemuseks, siis mille kuradi pärast meile seda arenenud ja jõukat, teisi toitvat Eestit enam vaja on?