Eesti tutvustab kogu maailmas oma digiriiki – kas sellest ka mingit kasu on?

Eesti on oma e-riigiga väga tubli olnud, see on meie endi elu kõvasti lihtsamaks muutnud ja meie mainet maailma silmis tõstnud, kuid küsimusi tekitab see, kas ja kui palju on meie kogemuse tutvustamisest muule maailmale kasu olnud?

BNS kirjutab: E-riigi Akadeemia ja Jaapani mõttekoda Mitsubishi UFJ Research and Consulting (MURC) asutasid ühisettevõtte e-riigi alase teadmuse levitamiseks Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikides.

Uue ettevõtte nimi on Digital Governance Academy Asia-Pacific (D-GAP) ning selle eesmärk on pakkuda Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna valitsusorganisatsioonidele e-riigi ja digipöörde alaseid koolitusi, uuringuid ja konsultatsioone, teatas E-riigi Akadeemia.

On tore, kui Eesti digiriigi kogemus levib, kuid reaalselt pole näha, et mujal maailmas sama teed mindaks. Soomes elavad eestlased kurdavad, et sealmail on iga asja jaoks paberit vaja ning isegi kunagine eurosaadik Kaja Kallas on oma MEP-raamatus kirjutanud sellest, kuidas ta tundis Brüsselis puudust meie digilahendustest.

On teada, et näiteks Saksamaal ja Šveitsis takistab meile omase digilahenduste kättesaadavuse väga tugev andmekaitse, mis ei luba andmete ristkasutust erinevate ametkondade vahel, samuti peetakse meie e-riigi mudelit sobivaks väikese rahvaarvuga ehk 1,3-miljonilise elanikkkonnaga riigile, Saksamaa 80 miljoni juures on juba raske süsteemi nii õlitatult käigus hoida.

Digiriigi asju teavad täpsemalt spetsialistid, küll aga tahavad Eesti inimesed ehk täpsemalt teada, kui palju kasu annab nii meile kui teistele maadele pidev “e-riigi alase teadmuse levitamine”, millest suure osa maksab kinni maksumaksja.

Ehk täpsemalt – kas see tutvustustöö annab ka tulemusi või on see aluseks teatud riigiametnike poliitturismile? Nii on president Kaljulaid käinud nii Aafrikas kui Okeaanias Eesti e-riiki tutvustamas – kas näiteks Vanuatus on nüüd midagi paremaks muutunud? Kas seal saab kodanik riigiga arvuti kaudu suhelda?

Praegu jääb küll mulje, et Eesti ametnikud käivad e-riiki tutvustamas, seal kuulatakse nad ära, tuntakse huvi, aga sinnapaika see sumbubki, sest teisel poolel pole ei võimsust ega piisavat infotehnoloogilist arengut. Ehk oskab seesama E-riigi Akadeemia anda ülevaate sellest, kus on Eestile omased lahendused üle võetud ja töös?