Eesti vajab muutust, kuid mitte multikultuurse ühiskonna poole – valid Eesti 200, saad Sorose

Enne kohalikke valimisi on aktiviseerunud teatud poliitprojektid, kes mängivad inimeste rahulolematuse peale, samas kui nende pakutav on rahvusriigile mürgine.

Nimelt teatab Eesti 200 paljudel avalikku ruumi ilmunud poliitplakatitel, et Eesti vajavat muutust. Ainult et “kahesajatajate” muutused viivad traditsioonilisest rahvuskesksest ühiskonnast veelgi võõramasse ruumi: see tähendaks Eestile multikultuurset ühiskonda, ohtralt võõraid, eestluse hääbumist, vikerkaarelippe, “uusväärtusi” ja Brüsselile allutatust.

Eesti 200 mängib palju kohalike probleemide lahendustele, kuid valides “kahesajataja” näiteks Tartu probleeme lahendama, tuleb sinna “Brežnevi pakikesena” lisaks Kolmanda maailma tudengeid, geiüritusi ja palju muud taolist.

Hoaitusena võiks mõjuda juba Eesti 200 liidri Kristina Kallase soroslik taust: “2002. aastal sai ta magistrikraadi Ungaris Kesk-Euroopa Ülikoolis (CEU, Sorose rahastatav ülikool, mille Viktor Orban sulges – toim.). Aastatel 2004–2016 õppis doktorantuuris Tartu Ülikoolis; 2016. aastal kaitses seal doktorikraadi poliitikateaduse alal. Tema uurimisvaldkonnad olid lõimumisprobleemid ühiskonnas, venekeelse elanikkonna küsimused endise Nõukogude Liidu territooriumil, rändeküsimused ja vähemuste õiguste küsimused.

Ta töötab ka vähemuste õiguste eksperdina OSCE vähemusrahvuste ülemkomissari ameti juures, kus ta nõustab Ida-Euroopa valitsusi lõimumispoliitika vallas. 2007–2015 oli ta poliitikauuringute keskuse IBS juhatuse liige, kus ta tegeles lõimumise ja rändealaste poliitikauuringutega. Aastatel 2011–2015 oli ta MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees.” (Vikipeedia)

Seega – valid Kristina Kallase, saad Sorose. Eesti 200-ga Eesti 200. sünnipäeva ei näe, vaevalt et 120. sünnipäevagi.