Eesti venelased ei pruugi olla putinistid, aga rahvuslased on nad kindlasti

Oli kord Vene demokraat Boriss Nemtsov, kelle Putini režiim mõrvas. Mees rääkis täielikult läänemeelset juttu, aga kord, kui jutt läks vene rahva rollile Teises maailmasõjas, olid tema jutupunktid Putiniga täpselt samad, mis mõistagi lääne inimesi häiris. Aga Nemtsov oligi neid sõnu öeldes lihtsalt venelane.

Poliitikavaatleja Harri Kingo käsitleb sotsiaalmeedias Viktoria Ladõnskaja ja Kristina Kallase näitel “vene hinge”, mis võib olla (või tunduda) ülimalt läänelik, aga kui asi taandub puhtalt rahvusele, ei mõtle nad enam mitte pea, vaid südamega. Ka kõige läänelikuma venelase leiab 9. mail ikka pronkssõduri juurest.

Eestis on venelasi ilmselt liiga mustvalgelt lahterdatud – nad ei pea olema putinistid, aga kindlasti vaatavad nad hardumusega Venemaa kui oma lätte poole. Mõnedki analüütikud usuvad, et kui Putin peaks Eestit ründama, siis ei lähe keegi siinsetest venelastest meie poolel rindele. Ja seda mitte Putini pärast, vaid seetõttu, et Eesti vene noormees ei taha tulistada teist vene noormeest, kes tuleb nende kodumaalt. Veri on paksem kui vesi – pigem lahkuvad läänelikumad eestivenelased neutraalsele alale, kui hakkavad tulistama kas oma eesti sõpru või vene rahvuskaaslasi. Nii lihtne see ongi.

Me saame siinsete venelastega üldjuhul hästi läbi, aga meie maailmapilt on siiski kardinaalselt erinev. Eestlased tahavad rahvusriiki, kus eesti keel on ülimuslik, aga venelased seda ei toeta – nemad tahaksid riiki, kus eestlased on üks paljudest rahvustest, vene keelel ja kultuuril on oma koht ning Tallinna linnavõim, president ja peaminister võivad olla venelased. Ühelgil venelasel pole põhjust toetada eesti rahvusriiklust – nad on kas neutraalsed või siis lausa vastu. Vaevalt et nad eestlasteta Eestit tahavad, sest siis oleks Eesti vaid Vene oblast, kust nad kunagi lahkusid, aga venekeelset Eestit tahavad nad küll. Kõike seda ütlevad Kristina Kallas, Yana Toom, Marina Kaljurand ja paljud teised pidevalt välja – see olevat kõigi maa.

Eesti riigivõim on juba ammu loobunud eestluse, rahvusriikluse ning eesti keele ja kultuuri eelistamisest ning asunud tasahilju multikultuurset riiki looma. Ainult et eestlasi on sedavõrd vähe, et võrdsus kõigi rahvaste vahel tähendab automaatselt ebavõrdsust eestlastele ja eesti keelele – need saavad püsida vaid üldtunnustatud ülimuslikkuse alusel, mis annab eestlusele eestlaste põlisel kodumaal eelisõigused. Sest vene ja inglise keelel on nii tohutusuur tagala, et nemad on võimelised mistahes väikerahva ja tema keele alla neelama.

Eesti rahvast, tema keelt ja kultuuri saab hoida ainult siis, kui põlisrahval on otsustamise õigus. Vene rahvuslastel tuleb pisut tagasi tõmmata, sest neil on ka teine kodumaa, mida eestlastel pole.

UU