Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eestis kardetakse selgust elanike rahvuses või siis pakutakse välja mitmerahvuselisust

-
03.05.2021
ALDE-valitsus ei taha, et selguks, kui palju on Eestis oma maa lapsi. Pilt on illustratiivne.
© UU

On täiesti loomulik, kui igal inimesel on rahvus, päritolu, kodumaa ja muud identiteedid – paraku kardetakse Eestis paaniliselt selgust ja kui midagi selles osas on saavutatud, siis vaid ühiskondliku survega.

ERR vahendab: Selle aasta lõpus toimub Eestis rahva ja eluruumide loendus, mis viiakse läbi kombineeritud meetodil ehk osa andmetest pärineb registritest ja osa saadakse valikvaatluse ja küsitlusega. Nüüd sai neist kinnituse viimane ehk küsitluse ankeet.

Erinevad teadlased tegid statistikaametile ettepaneku küsitlusse lisada ka töörännet ning keele- ja murdeoskust täpsustavad küsimused. Esimese hooga lükati need tagasi, kuid lõplikus ankeedis on need siiski kajastatud.

Seega saavad inimesed läbi veebiküsitluse märkida endale kahte rahvust, kahte emakeelt ja erinevaid murdeoskusi. Lisaks saab märkida, kas inimene on alates 2011. aastast elanud rohkem kui 12 kuud pidevalt välismaal.

Kuidas saab inimesel olla kaks rahvust? Eestlane-venelane? Eestlane-bantu? Ja kaks emakeelt – eesti-rootsi? Isegi kui üks vanematest on ühest rahvusest, teine teisest, ollakse siiski orienteerunud ühele suhtluskeelele ja ka rahvuse puhul ei saa olla mitme rahva esindaja. Inimene peaks siiski tegema valiku, milline rahvas on tema jaoks primaarne, eriti Eestis, kus on paralleelsed eesti ja vene kogukonnad.

Vähemalt ei anna selline küsimustik aimu sellest, mis suunas rahvastikuprotessid liiguvad ja ilmselt seda ei tahetagi. Kui inimene märgib ennast eestlase ja venelasena ning emakeelteks eesti ja vene, siis kuidas saab riik aru, kas inimene siirdub vene- või eestikeelsesse keskkonda, seda eriti Tallinnas, kus esimene neist tugevneb, teine aina nõrgeneb?

Tegu on katsega ähmastada inimeste identiteete, sest demograafilise olukorra ehk rahvuse ja sisserände andmete avalikustamist üldse vältida ei õnnestunud.

Hetkel tuleb nentida: “Hää, et niigi läits!” Sest Eesti liberaalsed valitsused ei taha, et tuleks ilmsiks, kui vähe on eestlasi Eestimaa pinnale jäänud ja kui palju on siin juba võõraid sees.