28.06.2020
Marksismile andunud firmadest tasub mööda kõndida. Pilt on illustratiivne.
Nii nad tapsid Homer Simpsoni…
Olen suur “Simpsonite” austaja, olles sellesse sarja kiindunud sellest ajast, mil vaatasin seda oma laste kõrvalt. Nüüd ma seda poliitkorrektselt kohitsetud sarja enam vaatama ei hakka.
Minu arvates andis sarjale palju Apu isik, kes hindu immigrandina tegi vapralt ära USA kodakondsuseksami, tõestamaks lojaalsust uuele kodumaale. Nüüd on seda tegelaskuju asutud ümber kirjutama, lisaks sellise absurdiga, et tema häält ei tohi lugeda valge näitleja.
Minu jaoks on selle seriaaliga lõpp. Põhimõtte pärast, kuigi sari on hea – ma ei hakka vaatama poliitkorrektset uusversiooni, ja loodan, et ka paljud teised konservatiivid mitte.
Kultuurimarksistlik idiotism levib hooga ja siin pole muud, kui vastata sõjale sõjaga. Mina näiteks keeldun edaspidi kasutamast kõigi nende firmade tooteid ja teenuseid, kes lähevad kaasa selle rassistliku ajuvabadusega, mis on suunatud valge nahavärvi häbenemisele – näiteks ei osta ma enam ühtegi kaubamärgi L’Oreal toodet (loobus sõna “valgendav” kasutamisest). Muide, seda firmat on süüdistatud ka loomkatsete tegemises.
See hakkab toimuma praktiliselt iga marksistliku hullusega kaasaläinud firmaga – minu raha nad ei saa.
Kui Swedbank võttis geisäutsude peale tagasi Aadu Luukase Fondi poolt SAPTK-le antud preemiaraha, jäi mul nendega suhe lõpetamata. Kui pank teeb mistahes järjekordse ideoloogilise lolluse, teen selle ära ja lähen näiteks Bigbanki, kes tolle summa kompenseeris.
Pärast mõnitavat “Ei ole üksi ükski maa” “sallivuslikku” varianti ei ole ma külastanud ega hakka külastama ühegi selles kaasa teinud artisti kontserti, kuigi näiteks Liisi Koiksoni hindan kõrgelt. Ma ei käi enam Andrus Vaariku ega Peeter Oja etendustel, kus varem olin sagedane külastaja. Kristel Aaaslaiust on mul suva, aga ka Elina Borni (kelle lood mulle tegelikult meeldivad) kontsertidega on nüüd samuti lõpp. Andrus Kivirähki raamatuid ma ei osta juba ammugi.
Ma ei kavatse kulutada ühtegi senti oma raha ega ühtegi minutit oma aega nende kultuurimarksistide peale, kes veavad siia võõraid ideoloogiaid. Kahju, sest paljud neist on näitlejatena andekad, kuid ideoloogiakandjatena minu jaoks vastuvõetamatud. Peamine, mis ma nende vastu teha saan, on mõjuda nende rahakotile, kuhu jääb minu rahapanus laekumata.
Loodan, et paljud rahvusmeelsed eestlased ühinevad minuga – meil on kümneid andekaid lauljaid ja näitlejaid, kes toovad meieni oma ande loominguliselt, kultuurimarksismi sellesse segamata. Ka tooteid ja teenuseid saame osta neilt, kes on äritegevusest ideoloogia välja jätnud. Jätkem marksistid rahata!
Jüri Kukk, toimetaja