EKRE esitatud hümnieelnõus võeti eeskuju Läti hümniseadusest

Repliik,
- Updated
©Riigikantselei
Eesti hümn

Poliitilised oponendid on EKRE poolt esitatud hümni seadustamise eelnõud kritiseerinud argumentidega, et selles püütakse hümni esitamist liiga rangelt reguleerida.

Kiusu ajajad on välja tulnud küsimustega, et kas hümni esitamisel peavad püsti tõusma ka ratastoolis inimesed ja kas kodus duši all ei tohi enam hümni laulda.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Peale selle, et EKRE poolt esitatud hümniseaduses, millele on toetust avaldanud ka vabariigi valitsus, ei seata hümni esitamisele piiranguid, eiravad kriitikud fakti, et peaaegu samasisuline – ja isegi kraadi võrra rangem – seadus kehtib juba alates 1998. aastast meie lõunanaabrite juures.

Läti seaduses sedastatakse, et kohustuslik on esitada hümni:

  1. riigi ja kohalike omavalitsuste üritustel, kus heisatakse Läti lipp;
  2. riiklikel pühadel ja aastapäevadele pühendatud mälestustseremooniatel;
  3. välisriikide valitsusliidrite saabumisel ametlikule visiidile Lätti;
  4. riiklikes televisiooni- ja raadioprogrammides saatepäeva alguses ja lõpus.

Samuti on Läti seaduses kirjas, et avalikel üritustel tõusevad inimesed hümni esitamise ajal püsti ja mehed eemaldavad peakatte.

Pole kuulda olnud, et Lätis kehtiva seaduse alusel oleks viimase 20 aasta jooksul represseeritud inimesi, kes on tahtnud hümni laulda või esitada mõnes muus, seaduses mitte sätestatud olukorras. Seda seadust pole peetud paarikümne aasta jooksul vajalikuks tühistada või muuta.

Ka on EKRE esitatud hümniseaduse otstarve anda hümnile seaduslik staatus ja määratleda selle peamised kasutusalad. Seaduses ei piirata hümni kasutamist muudes situatsioonides. Ja mis kõige olulisem: kui juristid leiavad, et seaduse sõnastust tuleks lihvida selgemaks, saab seda teha riigikogus parandusettepanekuid esitades.

Kõige olulisem, et vabariigi 100. sünnipäeva aastal saaks „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ hümniks kinnitatud. Oma seadus on nii Eesti lipul kui ka Eesti vapil ning oma seadust väärib olulise riikliku sümbolina ka hümn.

Unustada ei tohi ka seda, et hümn on seadusega reguleeritud peale Läti veel nendes Euroopa riikides: Austria, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.


Seonduvad lood:

 

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused