EKRE võimuletuleku positiivsed momendid: rahvas räägib poliitikast, mitte Eurovisioonist

ISRAEL-EUROVISION-ENTERTAINMENT-MUSIC

EKRE edu viimatistel Riigikogu valimistel ning rahvuskonservatiivide jõudmine valitsusse on andnud juba hulk käegakatsutavaid positiivseid tulemusi.

Nõnda kirjutas endine tippajakirjanik, viimasel ajal reformierakondlasest abikaasa suuvoodrina esinev Vahur Kersna tänukirja peaminister Jüri Ratasele, et tänu temale on inimeste huvi poliitika vastu märgatavalt tõusnud. Seda isegi maapiirkondades.

Kuigi teravmeelne Kersna püüdis olla irooniline, on selles jutus oma osa tõtt. Meedia on selllisele huvi tõusule ka kõvasti puid alla pannud.

Näiteks kas või paljuräägitud Marti Kuusiku juhtumi puhul. Siit tuleb teine positiivne tulem. Faktidele mittetoetunud koduvägivallasüüdustused tegid korvamatud kahju küll Kuusiku perele, tema naisele ja lastele, kuid pärast selle teema laiemat ülesvõtmist tekkis hulk naisi, kes julgesid oma murega välja tulla – telefonikõnede arv kriisiabisse oli meediat uskudes (niipaljukest, kui seda uskuda saab) kolmandiku võrra tõusnud. Nii et Marti Kuusiku juhtum toodi tahtmatult ohvriks üldisele probleemile.

Kolmas positiivne moment EKRE võimule tulekul oli see, et Eurovisiooni lauluvõistlusest räägiti tänavu erakordselt vähe. See iga-aastane friikide pillerkaar, millel muusikaga õige vähe pistmist, üritas küll eetriaega saada ja mõned korrad pead tõsta, kuid suures plaanis jäi see Marko Reikopi abituks sooloks ning päevapoliitika, eeskätt ekrepeks, sai meediavoogudes peatselt võitu.

Kindlasti leiab positiivset veel ja veel ning kahtelmata ei jäta peavoolumeedia meid sellest mingil juhul ilma.

Kommentaarid