Endel Oja: Rail Baltic ja Hullygan-Mullygani efekt

Eesti juhtimisteaduse koolkonna rajaja, tänaseks juba manalamees professor Raoul Üksvärav tavatses oma õpilastele, kelle hulka ka minul on au kuuluda, muuhulgas rõhutada kahte tarkust.

Esiteks – kui keegi soovib musta valgeks rääkida, siis ratsionaalsete argumentide puudumisel võetakse appi nn. Hullygan-Mullygani efekt, mis tähendab keerulise, kuid sisutühja retoorikaga oponentidele puru silma ajamist ja teema sisult tähelepanu kõrvalistele asjadele juhtimist. Teiseks – (ja siin lugejale järelemõtlemiseks) – mis on õigem, kas teha õigeid asju valesti või valesid asju õigesti? Rail Baltic (RB) on saanud lausa klassikaliseks näiteks mõlema printsiibi ajatust elulisusest.

RB vajalikkust põhjendati veel aasta -paar tagasi selliste ootustega nagu massiline reisijate liikumine Riiga ja Berliini, autode lahkumine maanteelt raudteele, uute kaubavoogude teke idast läände ja põhjast lõunasse. Tänaseks on spetsialistidel olnud piisavalt aega, et need naiivsed ootused põrmustada. Hullemgi veel- nende lootuste numbriline väljendus ehk RB tasuvusarvutus on osutunud negatiivseks, kuna selle koostajate (audiitorfirma Ernst&Young Riia kontor) poolt on kasutatud valesid lähteandmeid autode saastenäitajates (viga 20-kordne!) ja vastavalt puhta õhu tekke ümberarvutamisel rahasse.

Vea suurusega 4,1 miljardit eurot (!) avastas MTÜ Avalikult Rail Balticust spetsialistide töörühm (Priit Humal, Karli Lambot, Illimar Paul, Raul Vibo) ning vastav analüüs avaldati inglise keeles selle aasta jaanuaris. Eesti spetsialistide ja ühiskonnategelaste (näit. „400 kiri“) küsimustele, millised sõltumatud eksperdid on eelnimetatud tasuvusanalüüsi heaks kiitnud, on asjaomased tegelased (valitsus, OÜ Rail Baltic Estonia, AS RB Rail asukohaga Riias) vastanud keerutamisega, st. vastust ei ole. Samal ajal on valitsus keeldunud sõltumatu ekspertiisi tellimisest Rail Balticu tasuvusanalüüsile.

RB läbisurujate lausa paaniline ignorantsus tasuvusanalüüsi ekspertiisi küsimuses on seletatav asjaoluga, et kui ilmneb, et RB tasuvusanalüüs osutub kokkuvõttes negatiivseks, nagu õigeks korrigeeritud numbrid näitavad, siis on Eestil (ja ka Lätil ja Leedul) võimalik ilma igasuguste kompensatsioonideta tänane RB projekt koheselt katkestada ja asuda otstarbekama variandi väljatöötamise juurde.

Igal kainelt mõtleval kodanikul kerkib küsimus: mis põhjustel selle surnult sündinud ideega projekti ikkagi jätkuvalt läbi surutakse, kulutades selleks nii EL kui Eesti maksumaksja raha?