EPL paugutab lahtiste ustega – Riigikogul ja valitsusel on juba olemas nii raamid koostööks ja kui ka võimude lahusus

„Tänane Päevalehe juhtkiri kutsub riigikogulasi (EKRE ees) selga sirgu lööma.

Enamik tekstist jääb üpriski arusaamatuks. Motiiv ja eesmärk on muidugi selged, kuid sisu on paraku mõistetamatult udune ja läbinähtavalt demagoogiline.

Aga artiklit lõpetav üleskutse parlamendile on igati õige – „Viige praktikasse ekrelaste Jaak Valge ja Toivo Tasa kevadel Eesti Päevalehes ilmunud targad sõnad: „Parlamentarism on võimujagamis- ja koostöösüsteem, kus võimud on lahutatud ja valitsus tegutseb seadusandliku esinduskogu määratud raamides.“

Mida iganes juhtkirja autor ise sellega silmas pidas, kuid minu meelest on siin kaks olulist märksõna, mille järgimine tõepoolest aitaks riigi toimimise parandamisele tugevasti kaasa.

Esiteks „võimud on lahutatud“ ja teiseks „määratud raamides“.

Kui neid kahte põhimõtet riigimehelikult järgida, siis tegelikkuses olekski kõik korras. Valimiste tulemusel koostunud Riigikogu on need raamid määranud ja sätestanud, seega niikaua, kui valitsus neist raamidest ilmselgelt ei välju, tuleb ka austada võimude lahusust. Ehk otse öeldes – lasta valitsusel tööd teha.

See, et ühele või teisele opositsionäärile mõned või mitmed valitsuse sammud EI MEELDI, on inimlikult igati arusaadav. Kuid sellel ei ole midagi pistmist parlamentarismiga.

Põhjendus „mulle meeldib/ei meeldi“ oli arvestatava argumendina igati omal kohal Päikesekuninga õukonnas, kuivõrd – nagu Louis ise väljendus – „Riik, see olen mina“.

Tänapäeval, praegu, ka meie riigis see ei tööta. Personaalsed sümpaatiad ja antipaatiad loomulikult on ja jäävad, kuid nende põhjal ja neid argumentidena kasutades ei saa sekkuda riigi tegevusse.

Esiteks selline sekkumine niikuinii ei toimi, kuid mis olulisem – võtab tohutu aja ja ressursi, et seda sekkumist tagasi tõrjuda ja pideva segamise õhkkonnas püüda tööd teha. Kuivõrd see aeg ja ressurss tuleb lõpuks maksumaksja kõhnast rahakotist, siis on see moraalselt vastuvõtmatu.

Seega tõepoolest, pai parlament – määrake valitsusele raamid ning seejärel pidage lugu võimude lahususest. Kui eespool mainitud „koostöösüsteem“ teile ei istu, siis hüva – ärge tehke koostööd. Kuid „süsteem“ peab siiski säilima. Koos töötamise asendamine vastu töötamisega tähendab aga teadlikku süsteemi lõhkumist. Selleks teil mandaati küll ei ole.“

Priit Tali, kolumnist