Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eriolukord õpetab, näitab tegelikkust ja tuletab meelde – kasvõi sedagi, kuidas lähedastega taas koos olla

-
16.03.2020
Oleme ajahetkes, kus tänavad ja ühistransport on tühjad ja inimestele loeb kodu palju. Pilt on illustratiivne.
© UU

Üha enam autoriteetseid inimesi nendib, et koroonaviiruse ülikiire levik toob välja ühiskonna kitsaskohad ja paneb mõistusega inimesed elule teisiti vaatama.

Praegu jääb suur osa inimesi kodudesse, kes ennetavalt ja paljud ka karantiini tõttu. See paneb proovile inimsuhted lähedaste vahel – oleme nimelt pikkade aastate jooksul ringi tormates suuresti lõpetanud suhtlemise oma pereliikmetega, võõrandunud ning jätnud ära ühise tegutsemise. Nüüd, mil peame oma kodus või korteris taas pikad nädalad koos veetma, selgub, kuidas me sellega hakkama saame.

Teine asi on usaldus – praegune eriolukord näitab ära, keda soovituste osas kuulatakse ja keda eiratakse, ja seda ametikohast või poliitilisest taustast hoolimata. Sest nüüdki on paljud poliitikud ja meediainimesed asunud õpetussõnu jagama – aga näiteks Toomas Sildamit ja Vilja Kiislerit, kes on varem üllitanud ühiskonda lõhestavaid lugusid, nüüd aga kutsuvad ühtsusele, küll kuulata ei soovi. Nagu ka president Kaljulaidi või Kaja Kallast.

Kindlasti ei pääse “ärakaalumisest” ükski võimupoliitik, eriti need ministrid, kelle haldusala on kriisireageerimises esmatähtis. Rahandus-, välis- ja siseministeerium on alates majanduskriisile reageerimisest kuni piiride sulgemiseni olukorrale enam-vähem aktiivselt reageerinud, kuid sotsiaalministeeriumil on lisaks tehtule ka väga palju vajakajäämisi. Eks pärast viiruse taandumist tuleb ka kokkuvõtete aeg, aga alareageerimine on Eestis siiski tugevasti nähtav – Urmas Paet peab aga isegi juba tehtut ülereageerimiseks.

Järgmine moment on äranägemine, kes teeb tühja tööd ja kes tegutseb aktiivselt. Terviseamet näiteks on näidanud oma saamatust, sabaslohisemist ja deklaratiivsust seal, kus pidanuks välgukiirusel tegutsema. Politseinike ja piirivalvurite tööd aga tuleb kiita, eriti nende piiratud võimalusi arvestades.

Veel üks kasulik moment on tühitegevuste ja varasemate rumalate otsuste esileujumine. Kui tark oli ukraina võõrtööjõu abiga algatatud ehitusbuum, mis nüüd kriisiga soikub ja kas sellist arengut võinuks ette näha? Kindlasti aga tõusevad kriisis teravamalt esile ka riigieelarve puhastamine puukrahastustest ja muud sellised tegemata asjad.

Nii et valmistugem koroonaeelsest maailmast astuma selle järgsesse maailma, kus ilmselt enam ei saa endist viisi elada. Tuleb paljut muuta ja ka ise muutuda. Pärast tervenemist ei ole miski enam endine.