Ettevõtjad ei tundu enam turumajandusest aru saavat

Viimastel aastatel tundub üha enam, et Eesti ettevõtjad ei jaga enam tuhkagi turumajanduse toimimisest – üha rohkem nende otsuseid lähtub mingitest ideoloogiatest, mitte “kurgid-sulle, raha-mulle” loogikast.

Nii näiteks on paljud ühinenud tööjõupoliitikaga, kus üritatakse tööle võtta võimalikult palju erinevaid vähemuste erinevaid – ja seda olukorras, kus pidevalt kurdetakse töökäte puuduse üle. Ehk siis järgmisel suvel on maasikapõllul ka paar geid, neegrid, transsoolised, mittekristlastest usklikud ja nii edasi.

Ka vaktsineerimise kontekstis unustatakse, et kui kehtivad ebavõrdsed tingimused, jalutab Raha lihtsalt minema ja ettevõtjal jääb see rasketes majandustingimustes saamata.

Delfi Ärileht kirjutab: “Ettevõtjate liidud koroonapassi nõudest: vaktsineerimata inimesed hakkavad rohkem maksma”. “Kindel on ka see, et vaktsineerimata inimesed peavad hakkama testimise tõttu teenuste eest rohkem maksma,” väidetakse loos.

Selle peale kirjutab sotsiaalmeedias kolumnist Karl Olaf Rääk: “Pigem jätavad vaktsineerimata inimesed sellise hotelli, restorani või spaa külastamata. Tegelikult jätavad ka vaktsineeritud, sest 99% tõenäosusega taastatakse lähiajal testimiskohustus ka neile. Vaktsineeritute hoogsat nakatumist ei saa lõputult olematuks vaikida.”

Kui firma kuulutab, et vaktsineerimata inimestel tuleb spaas või hotellis rohkem maksta, siis on see antireklaam, mis peletab, mitte ei kutsu – vaktsineeritud tulevad küll, aga teised mõtlevad, et olgu, jääb külastamata.

Seegi võib olla huvitav pilt, kui mingi teenindusasutuse juurde saabub seltskond inimesi, kel pole tõendit ette näidata, ja neid seetõttu sisse ei lasta või peavad nad rohkem maksma, ning nad eelistavad lahkuda, siis mis näoga vaatab ettevõtja järele lahkuvale teenistusele.

Üsna kindel võib olla, et kui inimest, kel pole vaktsiinitõendit, kuid kes on näiteks haiguse läbi põdenud, kusagile sisse ei lasta, siis sellesse konkreetsesse kohta ei tule ta enam ka siis, kui sutsakad käes on.