Nii, nagu näitas Euroopa Liit, õigemini Euroopa Parlament, äärmist jõuetust ja nõrkust koroonakriisis saabudes, jättes liikmesriigid oma muredes üksi, nõnda on Euroopa ühenduse nõrkus välja löönud ka erinevate poliitiliste kriiside korral.
Kohati jääb mulje et Brüsselis tegutsetakse vaid selle nimel, et liikmesriikidele direktiive jagada, kuid poliitiliselt ollakse nõrgad ja lausa argpükslikud, seda on näidanud testid, mida nii Venemaa kui ka nüüd Valgevene on teinud.
Seda, mis praegu meie lähimate naabrite juures toimub, ei mõtleks välja isegi parimad põnevusfilmide stsenaristid. Valgevene liider aga mõtles. Seda keset Euroopat, keset tsivilisatsiooni. Kahe NATO riigi vahet lendav lennuk tõmmatakse lihtsalt maha, inimesed korjatakse ära, pannakse pärast piinamist vajalikke sõnu videos rääkima. See on räigeimaid akte tsiviilkodanike vastu, mida iial nähtud. Lähedane araabiamaailma terroristlike rühmituste käekirjale.
Ja mida teeb Euroopa? Lõksutatakse lõugu, võetakse mingeid seisukohti, jäetakse Valgevenest ülelennud ära. Aga midagi konkreetset. Isegi diplomaate välja ei saadeta, nagu seda hiljuti ka Venemaa puhul. Ainsana möllavad Leedu ja Läti, õieti küll Riia linn, vahetades hoki maailmameistrivõistlustel Valgevene ametliku riigilipu rahvuslipu vastu ning sellele järgnenud reaktsioonina saatis Valgevene kõik Läti saatkonnatöötajad riigist välja. Läti vastas samaga.
Loodetavasti saavad siiski Euroopa Ülemkogus kokkulepitud sanktsioonid ja piirangud Valgevene suhtes teoks, kuigi selles ei saa sugugi kindel olla.