“USA valimised meenutavad mulle aegu, kui vaatasin poisikesena jäähoki MM-i. Minu jaoks polnud vahet, kes võidab. Oluline oli, et üks meeskond kaotaks.
Ma ei saa Trumpi pidada presidendi ideaaliks. Kuid olemasolevast kahest pretendendist tuleb olla tema poolt. Siin ja täna on sama olukord – pole tähtis, kes võidab. Loeb hoopis, kes kaotab. Ma väga loodan, et need kaotajad on demokraadid. Nii elangi ma rohkem kaasa demokraatide kaotusele kui vabariiklaste võidule.
Vaatasin eile filmi mõlemast. Kumbki pole tegelikult kullatükk ega oma vigadeta. See oli esimene mõte. Ning teine mõte oli, et mõlemad on juba nii vanad, et tekib kahtlus, kui adekvaatselt nad üldse maailma ja reaalsust tajuvad. Ja kas nad saavad oma eelseisva 4 aastase perioodiga üldse toime. Bideni osas on mul siin kahtlused suuremad. Trump näib olevat enam väge täis.
Tagasivaateliselt sama: on Biden olnud poliitikas pigem vegetable, Trump puhas egoist, mängur ja kogum edevust. Ideaalne pole neist kumbki.
Kuid eelistan viimast – ta pole liberaal. Esmaselt loeb nende maailmavaateline taust, ja mitte isiklik sümpaatsus. Nende valimistega otsustatakse, kas maailm pöördub lõplikult ära liberaalsuse teele või jääb siiski terve mõistuse ja normaalsuse kants USA näol püsima.”
Harri Kingo, poliitikavaatleja