Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Harri Kingo: teeseldud abitus ehk avalik valetamine

-
06.12.2020
Just ERR-i puhul öeldakse sageli, et ei saada aru, kuidas muutustega nende kallutatusest üle saab. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

“Olen märganud, et viimasel ajal on õige paljud, kui nad tahavad olla millegi vastu, aga näida seejuures siiski konstruktiivsetena, hakanud kasutama fraasi “Ma ei saa aru, millist probleemi sellega lahendatakse.”

Viimane, kes selle fraasiga mulle silma jäi, oli justiitsminister Raivo Aeg. Kui EKRE üritas kõrvaldada ERR-i programmidest tasakaalustamatust – ERR-i programmide kallutatust liberaalide poole – ja esitas vastava seaduseelnõu, siis teatas ta: “Jääb selgusetuks, milliste tegelike probleemide lahendamiseks on eelnõu esitatud.”

Sama fraasi kasutas ka ETV-s üks IT guru, kui temalt küsiti vajaduse kohta muuta e-hääletamine võltsimiskindlaks. Ka tema ei saanud aru, millist probleemi sellega lahendatakse.

Loomulikult on see fraas ka üks peamisi vastuargumente abielureferendumile ja seda on kordi ja kordi kuulda olnud. Kuna see lendlause kõlbab absoluutselt iga mõtte, kava, idee, plaani jne. vastu olemiseks, siis ma usun, et me kuuleme seda veel palju.

Selle lendfraasi lausujad ei ole tegelikult nii rumalad, kui nad endid paista lasevad. Nad saavad väga hästi aru, mis on milleks.

See on sisuliselt nende teeseldud abituse üks vorme, mis peab varjama nende vastandumist mingile plaanile, kavale, mõttele. See fraas pole muud kui varjatud valetamine.

Kui mõni meie kõrge ametnik või poliitik veel seda fraasi kasutab, siis oleks õige temalt selle avalduse peale vastata: “Kui sa tõesti asjadest aru ei saa, siis miks sa veel oma ametikohal oled?” Sellisel isikul oleks õige oma amet maha panna ja oma toolist loobuda, kui on tõde, et ta ei saa millestki aru, nagu ta väidab.

Ta saab aru. Ta on vastu. Kuid ta valetab, püüdes oma vastu olemist varjata, õigustada ja põhjendada, näides ise seejuures nö. positiivselt ja loovalt mõtleva targana.

Teine variant on ka olemas: ta ei valeta. Ta tõepoolest ei saa aru.

Kuidas ka poleks, on see rumalus teeseldud või tõeline, minu silmis igaüks, kes selle oma vastandumise “põhjenduse” lausub, tunnistab avalikult oma totaalset rumalust. Ja polegi oluline, kas ta seejuures valetab end rumalaks või ta ongi rumal – see on minu silmis piisav põhjus tema tema ametist vabastamiseks.

Ei valetajad, ei tõelised lollikesed – keegi neist ei kõlba midagi juhtima ja otsustama – peaks olema selge ütlematagi.”

Harri Kingo, poliitikavaatleja