“Hoidke alt, Aafrika tuleb!”

Laupäeva õhtu, Juurdeveo tänav, Tallinn-Väike. Kuna nädalavahetusel on raudtee remont, lõpetavad rongid seal ja tulijad valguvad pealinna laiali.

Mööda tänavat tulevad viis aafriklasest meest – sellised, nagu neid näeb üle Vahemere tulemas. Valjuhäälne omas keeles jutt ja väljakutsuv vaade vastutulijatele: “Meie tuleme. Aafrika tuleb. Me oleme nüüd osa teie elust.”

Ei suuda salliv olla. Kui nad tuleksid viisakalt, vähem silmatorkavalt, siis ei teeks ehk väljagi. Aga nad on lärmakad, pealetükkivad ja ebameeldivad. Meie kultuuris nii ei käituta. See on lugupidamatu põlisrahva vastu, kelle maale nad on tulnud.

Ei tea, kes neid siia kutsus. Ilmselt rääkis ta, kuidas me neid vajame ja millised on nende õigused. Aga unustas rääkida, et sellel Põhjamaal nii ei käituta ja et siinsed inimesed ootavad võõrastel kohanemist meie oludega, mitte meie ei pea nende kultuuriga kohanema.

Ei näinud ühtegi rõõmsat nägu nende seas, kes kaugeid külalisi silmitsesid. Nii ilmselt sünnivadki “rassistid”. Külaliste lugupidamatusest.

See pole enam meie Eesti. Vähemalt Tallinnas. Sest ka Kalevi peatuses istus lõunamaise välimusega mees koos naisega, kelle peas oli islaminaiste kombel seotud rätik. Hea et mitte burka.