Ida-Euroopa sõimusõnana mainimine viitab poliitilisele tõusiklikkusele 

Repliik,
- Updated
©TT NEWS AGENCY/Scanpix
Inimesed Malmö Möllevångstorgeti turul 11. aprillil. Selline pilt küll seaduskuulelikkusele ei viita.

Praegusel Ida-Euroopal pole põhjust häbeneda oma rolli Euroopa tuleviku kujundamisel, ometigi on liberaalid teda “targale” Lääne-Euroopale “matsina” vastandamas. Näiteks vastuolulist Rootsit kiites.

Lauri Vahtre kirjutas 3. aprillil EPL-is: “Lauri Vahtre: Eesmärk on kujundada Ida-Euroopast mütoloogiline koletis, negatiivne silt, mille omistamine tähendab automaatselt häbimärgistamist?”, viidates loos kahele tõusikule: Urmas Paetile ja Kaarel Tarandile.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Nüüd on sellessamas EPL-is Kaire Uusen kirjutanud: “Kaire Uusen: miks on Põhjamaad kriisi puhul Ida-Euroopast edukamad?”

Kummaline kogu loo juures on see, et kogu pika kolumni peale mainitakse Ida-Euroopat kaks korda: “Briti, USA ja ka Ida-Euroopa riigijuhtide ütluste üle naerdakse Rootsis sarkastiliselt” ja “Ehkki Taanis maalib ajakirjandus endast meelsamini halva ja Rootsi jälle liiga ilusa pildi, tulevad kõik Põhjamaad ilmselt kriisist üsna ühtemoodi välja. Ida-Euroopas arvatavasti nii lihtsalt ei lähe.”

Ida-Euroopa meetmeid pole sõnagagi võrdluseks toodud, kuid pealkiri on selle-eest idaregiooni kritiseeriv. Küll aga räägib Uusen palju brittidest, taanlastest ja norralastest. Kas nemad ongi Ida-Euroopa?

Kogu kolumn on Rootsit kiitev (rõhudes sellele, et inimestele piiranguid ei tehtud, mis pidavat majandusele hästi mõjuma), kuigi samas algab lugu COVID-19-sse on surnud 51-aastane Rootsi saatejuht Adam Alsingist.

On tõesti kurb, kuidas Lauri Vahtre sõnad üha enam tõeseks osutuvad – Eesti tõusikud kasutavad Ida-Euroopat negatiivse näitena, kuigi see regioon suudab poliitkorrektsuseta märgatavalt elutervemalt mõelda. Vähemalt pole neil soopõhist lumekoristust nagu Stockholmis kaks aastat tagasi (võrdselt lükati kõnniteid, kus kõnnivad peamiselt naised, ja sõiduteid, sest roolis on peamiselt mehed).

Mis aga puutub Rootsi kiitmisesse, siis vähemalt Rootsi suhteliselt kõrge koroonaviirusesse surnute arv Uuseni positiivset konteksti ei kinnita, nagu ka pildiagentuuride fotod inimesi täis linnatänavatest. Võidab ju Uusen: “Rootsis on äärmiselt arenenud kollektiivne vastutustunne, mis tähendab seaduskuulekust ja reeglite järgimist”.

Rootslaste seaduskuulelikkuse paneb kahtluse alla ka: “Tehnoloogiliselt arenenud ja uuendusmeelses Rootsis on tavaline, et 2/3 inimesi töötab juba ammu vähem või rohkem veebi kaudu.” Kui töötatakse kodus, siis muidugi pistetakse nina vähem välja.

Uusen on välja toonud ühe olulise asja: “Rootslased elavad linnades niikuinii erakutena (üksikuid on üle poole!)”. Seda fakti on nähtud kui liberaalsete vabadustega ülepingutamise tagajärge – õigustest ja vabadustest üleküllastunud inimesed on sedavõrd suure egoga, et teine inimene nende kõrvale lihtsalt enam ei mahu (ega tahagi).

Kaire Uusen tahab tõestada, et imeriik Rootsi astub õigesti, kogu teda kritiseeriv maailm aga sammub kollektiivselt valesammu. Ida-Euroopa aga ei saanud seekord midagi muud, kui ainult loo pealkirja klikke püüdma ja negatiivsust tekitama.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused