22.04.2022
Kui võidab Marine Le Pen, näeb sellist pilti ainult Kroonikas, mitte poliitilise elu veegudel.
Naisõiguslus kipub efektiivne olema ainult seal, kus vähema võitlusega saab rohkem ära teha ehk läänelikus ühiskonnas, kus see on suunatud meeste vastu. Kui aga kaitstakse naisi, peavad ka kaitstavad-toetatavad naised olema “õiged”.
EKRE poliitik Helle-Moonika Helme kirjutab sotsiaalmeedias sellest, et Prantsusmaal on võimalus saada ajaloo esimene naispresident, aga kuna see naine on vasakpoolsetele ja liberaalidele “vale”, siis keegi neist sellist arengut ei toeta – olgu pigem mees, aga “oma”. Samas, kui hiljuti sai USA Ülemkohtu liikmeks Kentanji Brown Jackson, siis rõõmustas kogu meedia, rääkimata seejuures tema kogemustest, vaid sellest, et uus kohtunik on naine ja seejuures mustanahaline.
Vasakliberaalsed naisõiguslased rõõmustavad naiste edu üle ja kaitsevad neid ainult kitsas ideoloogilises ja maailmavaatelises ruumis. Nad ei seisnud hiljuti Piibli tsiteerimise tõttu “vihaõhutuses” süüdistatud ja õigeks mõistetud Soome naispoliitiku, eksministri ja kristlase Päivi Räsäneni, lapspruute kaitsnud Taani endise immigratsiooniministri Inger Støjbergi ega somaallannast Rootsi islamivastase aktivisti Mona Walteri selja taga – need naised pole “omad” ja neid ei kaitsta.
Ka Eesti poliitilisel maastikul on näha, kuidas feministlikud poliitikud räägivad küll soolisest võrdsusest ja naiste õigustest, aga kogu “empaatia” kaob kohe, kui naispoliitik on “valel pool” barrikaadi. Sotsitarid ja reformitarid olid selge õelusehunnik, kui oli vaja maha võtta EKRE naisministrit, samuti paljastab “empaatiline” peaminister Kaja Kallas kohe mürgihambad, kui tema “nähvamistunnis” esitab küsimuse mõni EKRE naissaadik.
Radikaalsete naisõiguslaste orienteeritus ainult meestevastasusele paistis silma ka siis, kui Tallinnas pani süürlane oma abikaasa põlema. Mida teab Eesti ühiskond selle naise saatusest? Mitte midagi, sest see ei huvita kedagi, ka mitte naisõiguslasi. Pealegi oli tegu migrantidega, ning kui naisõiguslus ja migratsiooni õigustamine põrkuvad, siis jäävad naiste õigused kohe alla. Seda on näha Lääne-Euroopas, kus suurtes moslemikogukondades on naised endiselt ahistatavad.
Mart Helme rikkus oluliselt naisõiguslaste mugavat elu, sest nüüd ei saa nad rahumeeli ukrainlannasid tervitada, vaid peavad hoopis nende probleemidega tegelema – sellest ka “kanakarja kambakas” mehele, kes hoiatas inimkaubanduse eest.
Kui Marine Le Pen peaks võitma, tuleb Kaja Kallasel ja Eva-Maria Liimetsal temaga suhelda. Kuna prantslanna aga pole “oma”, siis läheb Eesti välispoliitika Prantsusmaa osas karile, sest Emmanueli kätt enam Kajat toetamas pole.
UU