“Mitmel pool on teemaks, et miks tõenäoliselt vaimuhaige inimene, kes kaht last pussitas, vabalt ringi jalutas? Miks teda ei isloeeritud varem ega ravile ei allutatud?
Mulle näib, et meie riik on nii “tark,” et tagab inimõigused isegi hullumeelsetele – neid ei saa vaimuhaiglasse panna, kui nad ise pole sellega nõus.
See on sama “tark,” kui kehtestada, et ohtliku nakkushaige saab panna nakkushaiglasse vaid tema enda nõusolekul. Või ohtliku kurjategija saab panna vanglasse vaid siis, kui ta sinna ise läheb.
Me oleme oma inimõigustega ikka lolliks läinud. Muud järeldust ma teha ei oska.
Me vajame tegelikult vastupidist – mitte igal võimalikul ja ka võimatul juhul oma inimõiguste nõudlemist, vaid oma inimkohustuste teadvustamist ja täitmist.
Mahatma Gandhile tehti kunagi ettepanek valmis kirjutada “Inimõiguste ülddeklaratsioon. Ta keeldus ja vastas, et me vajame hoopis “Inimkohustuste ülddeklaratsiooni.”
Gandhil oli õigus.”
Harri Kingo, poliitikavaatleja