25.09.2020
Karikatuur, mis näitab täpselt ära toimuva.
Rahandusminister Martin Helme sõlmis suvel kokkuleppe Ameerika Ühendriikide advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivan LLP-ga Eesti riigile õigusteenuse osutamiseks rahvusvahelistes rahapesuga seotud uurimistes ning pärast pikka rünnakut kukkus läbi tema umbusaldamine – aga opositsioon hoiab omameelse meedia abil ikka raudu tules.
ERR avaldas neljapäeval loo “Saatkonna memo: Freeh maine Washingtonis ei ole laitmatu”, millest ei selgu midagi uut – peamiselt räägitakse sellest, mida on keegi Freeh`kohta kuluaarides rääkinud.
Nüüd pani Jürgen ligi oma “pommi” Postimehes, avaldades väidetavad stenogrammid, millest justkui selguks minister Helme riiakas iseloom. Tegelikkuses on riiakas, ülbe ja ignorantne just Jürgen Ligi ja Martin Helme pole omakorda inimene, kes laseks rahulikult endale pähe istuda – tõenäoliselt on selle vaidluse taga isiksuste konflikt, pluss Ligi autoritaarne stiil komisjoni juhtimisel ning tema isiklik antipaatia ministri vastu, mis viis sõnelusteni.
Ennekõike tuleks küsida – mis õigusega avaldas Jürgen Ligi kinnise istungi stenogrammid? Kas oma naha päästmiseks ja uue rünnaku korraldamiseks? Siin on ju tegu tõsise kodukorra reeglite rikkumisega.
Stenogrammid on vaid sõnad ega anna edasi tegelikku õhkkonda komisjonis, kus olid koos vihased vastased – ega erikomisjoni opositsiooni poolel polnud rahandusministri vastu mingit sümpaatiat.
Jürgen Ligi jätkab ristikäiku rahapesu uurimise vastu, üritades endiselt kõigutada ministrit, kes on talle paljastuste osas kõige ohtlikum, ning opositsiooni meedia hoiab pingeid ülal – rahapesuministril ja tema erakonnal on vist tõesti peenike peos.
Olukorda kommenteerib sotsiaalmeedias ka Priit Pärn: “See on erakordselt nauditav vaatepilt, kuidas Jürgen Ligi on saanud Martin Helme näol endale võrdväärse vastase. Jürgen Ligi ülbitsemine on juba ammuilma kõik ära väsitanud ja nüüd lõpuks on saanud see ülbitsemine selged raamid.
Jürgen Ligi meeleheide on juba nii üle pea, et ta avaldas meeltesegaduses stenogrammi, kus ta armetult peksa saab. Tõesti arusaamatu, miks ta seda tegi? Ma ei usu, et isegi reformarid teda haletsema hakkaksid.
Aga see Jürgeni samm, avaldada kinniseks kuulutatud istungi stenogramm, see on iseenesest juba midagi väga väga räpast. Kas te kujutate ette, milline SEAKISA oleks lahti läinud siis, kui selle stenogrammi oleks avaldanud Martin?”