Meedia juba kiidab Riigikogu esimeest Jüri Ratast selle eest, et too viis Euroopa Liidu lipud Valgesse saali tagasi, kuid jätab ära märkimata poliitkameeleoni vangerduse – senise nelja lipu asemel on nüüd kuus, kaks tähelippu ja neli sinimustvalget.
Seega võttis Ratas kriitikutelt võimaluse väita, et ta viis Eesti lipud esindussaalist välja – ta tõi lihtsalt ühe aluse juurde ja suurendas lippude arvu kahe tähelipu võrra.
Mäletatavasti oli algselt saalis neli Eesti lippu, siis jäeti mingi euroliidu ürituse järel saali kaks Eesti ja kaks EL-i lippu ning Riigikogu esimeheks saanud Henn Põlluaas taastas olukorra – pani taas üles neli Eesti trikoloori.
Jüri Ratase vangerdust võib pidada sõjakavaluseks, aga samas on saali läbinud inimesed juba rääkinud ülepingutatud lipukobarast. Tähelipp koos Eesti riigilipuga on nüüd üleval ka Riigikogu fuajees – et esimehel oleks tööle saabudes süda kohe eurorõõmus.
“Ma olen täiesti veendunud, et need aastad Euroopa Liidus on andnud meile väga palju juurde jõukust, andnud väga palju juurde heaolu, samas me ei ole mitte kuidagi hakanud oma riigi iseseisvust või suveräänsust ära andma,” ütleb Ratas oma teo õigustuseks.
Seda, kui palju on Eesti suveräänsust kaotanud, tõestab juba see, kuidas Ratas hakkas pärast ALDE kurja hoiatust, et liberaalid ei tohi EKRE abielureferendumit toetada, põlve väristama, ja laskis rahvahääletuse ärahoidmiseks alandlikult omaenda valitsuse koostöös kaporatuuriga põhja, et luua uus ALDE-kuulelik ühisvalitsus.
Jõukust ja heaolu on EL tõesti andnud, aga pannud ka meid neist rahadest sõltuvusse – inimesed ei kääri midagi alustades kõigepealt käiseid töötegemiseks üles, vaid lähevad Brüsselilt raha saamiseks projekti kirjutama.
Suveräänsuse on Eesti kaotanud juba kasvõi sellega, et Jüri Ratas nägi kurja vaeva nende lippude tagasitoomisega – Euroopa Liit ei ole neid lippe sinna nõudnud, tegu on kohalike euroholoppide eurotruuduse tõestamisega.