13.05.2019
Pole palju vajagi, et austajatele vastikuks muutuda – astu poliitikasse ja kindlasti sotsidesse!
Paljud näitlejad kaeblevad, et valitsusse jõudnud rahvuskonservatiivid pidavat teatreid ahistama hakkama, kuid ise nad sülitavad oma leivatüki peale.
Nägin hommikul tööle sõites suurt plakatit humoristide ühisettevõtmisest, millel olid teiste seas ka Andrus Vaarik, Peeter Oja, Märt Avandi ja Ott Sepp. Nimetan just nemad ära, sest tegu on oma töös avalikult EKRE vastu astunud näitlejatega.
Andrus Vaarik sõimas alles valimiskampaania käigus valimatult rahvuskonservatiive ja ülistas oma nimekirja ehk sotse. EKRE tõusis ja sotsid vajusid – kuidas see hakkab mõjutama näitleja Vaariku leiba?
Pärast “Ei ole üksi ükski maa” libavariandi laulmist lubasid kümned inimesed sotsiaalmeedias, et nende laulumõnitajate kontserdile enam ei lähe. Ma ei tea, kas nad nii ka talitasid, aga usun, et paljud kindlasti.
On ju artistide suvetuure nii palju, et alati on võimalik mitme ümbruskaudse kontserdi vahel valida, sest näiteks Kagu-Eestis võib ühel nädalavahetusel olla kontserte või näitemänge nii Otepääl, Elvas, Tamula rannas, Intsikurmul, Antslas kui Tartus. Kuna piletid on suhteliselt kallid ja perega minnes veel eriti, siis valitakse paljude seast kõige tõmbavam välja. Ja kui rahvusmeelne inimene, kes mäletab Vaariku tatipritsimist EKRE pihta, tema nägu plakatil näeb, siis sellise mehe osalusega üritust ta kindlasti ei vali.
Eesti meelelahutusturul on väga tihe konkurents. Töötasin hiljuti meediafirmas, mis tegeleski artistide ürituste kajastamistega – jõulude ajal jäeti palju kirikukontserte ära, sest ürituste suure hulga tõttu rahvast ei jätkunud. Ka suvetuurid kannatavad selle all, et autoinimestel on valik suur, rahakott aga mitte eriti – igale kontserdile ei tormata, vaid valitakse välja see mõnusam.
Kui vaadata Andrus Vaariku tegevust, tema ilatsevaid kommentaare staarisaadetes, labaseks muutunud suhtlusoskust ja ideoloogilist möla poliitkommentaarides, siis ilmselt on päris suur hulk neid inimesi, kellele ta enam “Meie Vaarik” pole. Kuna päris kindlasti on ka palju neid, kellele ta veel peale läheb, siis nälga mees ei jää – aga leib muutub mõrudamaks ja tükk väiksemaks küll.
Peeter Oja lamedused mulle ei meeldi, kuid duo Avandi-Sepp austaja oleksin ma kindlasti, sest need mehed on andekad. Aga kui alati pead kuulama, kas näitlejad oma repliikides mitte üht ühiskonna osa ei mõnita (ja seda nad teevad), muutub see väsitavaks ja pigem loobun üldse neid jälgimast. Ehk loeb keegi neid ridu ja räägib neile edasi, kui lihtne on andekatel austajaid kaotada, kui nad poliitikaga oma fännide ja enda vahele kuristiku loovad…
Päris räigelt panid ennast barrikaadile tühjade südamete kontserdil laulnud inimesed. Nooremapoolsed suurt vist ei kaota, sest nende fännid on sama noored ega hooli suurt poliitikast, aga Iff on küll nüüd Lasnamäe peatajast tema ergutajaks muutunud – ja kuulajagi hakkab tal olema paesel pinnal sihitult hulkuja.
Paljud meelelahutusinimesed on oma fännide nimel poliitikas varju jäänud, sest needki on ühiskonnas toimuva osas eri meelt. Need, kes näitetöö ideoloogiaga seovad, peavad arvestama hõredamate saalidega. Ja kindlasti hakkavad nad selles süüdistama EKRE-t, kes pitsitavat teatreid…