Kaitseväe juhataja lubaks lõngused teenistusse – kas sõjavägi ikka on koht, kus “identiteetide mitmekesisust” lubada?

Repliik,
©EPA/Scanpix
Pikkade juustega sõdur poseerimas koos Briti peaminister Boris Johnsoniga Tapal – sõduri pikk tukk võib tähendada, et ta pruugi näha oma laskeväljas mingit vajalikku detaili. Pilt on illustratiivne.

Kaitseväe juhataja Martin Herem lubab, et varsti ei pea sõjaväes kandma ainult lühikesi soenguid. “Varem või hiljem läheme seda teed, et identiteeti enam ei piira,” ütleb ta Delfis, lisades, et täidest saab tänapäeval hoiduda ka pikkade juustega.

Martin Herem tundus siiani ühe mõistlikuma mehena kaitseväe juhataja ametis, kuid nüüd tundub, et temagi on kaasa läinud vasakliberaalse “identiteedi”-juraga. Ehk siis hipid ja hipsterid võivad tema lubadust mööda edaspidi armees omanäolised olla. Põhjendus on kõige otsesemalt ideoloogiline ehk piiramatute õiguste lubamisega seotud.

Muidugi on tegu Vilja Kiisleri tehtud intervjuuga ja seetõttu ei pruugi pealkiri “Kaitseväe juhataja Martin Herem lubab, et õige pea saab aega teenida ka pikkade juustega” tähendada, et lubatakse pikki sorakil juukseid – ilmselt mõtles kaitseväe juhataja ikka hoolitsetud päid.

Sõdurite lühikesel soengul on oluline (kui mitte kõige olulisem) tähtsus selles, et ka tänastes sõdades tekib palju lähi- või lausa käsitsivõitlust (kui näiteks vaenlase eriüksus tungib staapi või juhtimiskeskusesse) – pikad juuksed on lähivõitluses ohtlikud seetõttu, et neist haarates saab ka kõige parema võitleja maha suruda. Lühike soeng on kõige kindlam, sest vaenlasel pole siis millestki kinni võtta.

Siilisoenguga pea saab igas olukorras, ka rännakul, kaevikus, varitsuses istudes või mujalgi vähese veega üle loputada, kuid pikkade juustega teenides võivad need pikemas lahingolukorras pesematuna ka endale vastikuks muutuda.

Pikkade juuste lubamine tähendab seda, et igaüks hakkab neid erineva pikkusega soengus kandma. Kaitseväes on üldreegel see, et mehed on rivis, õppustel ja teistel ühistegemistel ühtmoodi väljanägemisega (pole nii, et ühed on rohelises T-särgis, teised kannavad ka sõdurikuube, ühel on kiiver peas, teisel müts) ning erineva pikkusega juuksed hakkavad kindlasti üldpilti muutma.

Pikad juuksed ja muud identiteediveidrused on ehk arusaadavad rahuaja armees, kus veeretatakse päevi õhtusse, kuid ei maksa unustada, et sõjamehe ameti pidajad ei ole lillelapsed, kelle elus peab kõik roosiline olema.

Kaitsevägi pole koht, kus eksperimenteerida naisõigusluse (Marianne Mikko tahab feminismi kaitseväkke suruda) ning soo- ja muude identiteetidega. Kaitseväelased on inimesed, kellel võib iga hetk tulla käsk astuda lahingusse ja seal on surmasaamise võimalus juba väga suur. Seega peab kõik sõduri teenistuselus ja ka varustuses olema suunatud sellele, et ta oleks võimeline võitlema ja ellu jääma. Pikkade juuste lubamine on juba riskitegur, millega sõdur ei pruugi käsitsivõitlusest eluga välja tulla.

Kommentaarid

4 commentsOn Kaitseväe juhataja lubaks lõngused teenistusse – kas sõjavägi ikka on koht, kus “identiteetide mitmekesisust” lubada?

  • Avatar

    See on tee allumatusele, tee esimene sarnane lõdvendus kui nõutakse uusi vabadusi ja siis on selle sõjaväega kõik.

  • Avatar
    uskmatu-toomas

    .. ja riietus muutub vabaks – kas püksid või seelik vahet pole ?

  • Avatar

    Juba ” Külma sõja ” lõpuaastatel, siis, kui NATO omas veel enamuses NATOsse kuuluvates Euroopa riikides mingit heidutuslikku autoriteeti, kandsid Hollandi sõdurid pikki juukseid, viibisid kasarmutes oma soovi kohaselt ja au ei andnud. Kui sellisele olukorrale tähelepanu juhiti, nentis Hollandi kaitseminister ainult, et taolist olukorda tõepoolest kuskil rohkem ei ole ja Hollandi sõjavägi on ainulaadne. Tänapäeva Lääne – Euroopas on sõjanduslik võimekus tänu feministlikele naiskaitseministritele ja valitsevale ” liberaalsele ” uuskommunistlikule – uusanarhistlikule ” kaitsepoliitikale ” muutunud üsna sarnaseks Hollandi omaga

    • Avatar

      Kreeka piiril tahtis Kreeka piirivalve, et Frontex-i “abistajad” suure ründeparve tagasi saadaksid. Hollandi Frontex-i “abistajad” keeldusid ja aitasid selle asemel rüüstajate ründeparve Kreeka rannikule. PPA Toomas Malve juba lubas, et ka eestlased hakkavad Frontex-i ridades islamiterroriste Euroopasse aitama ja massivägistamistele ning kirkiute rüüstamisele igati kaasa aitama. Õppetund kreeklastele on lihtne – kartke hollandlasi (ja nüüd ka eestlasi), nad on Euroopa vaenlased ja islamiterroristide liitlased.

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused