Kaja Kallase kõne Paide keskväljakul – õõnsalt kõlav ja sihitu

Peaminister Kaja Kallase poolt Paide keskväljakul peetud kõne, mis peaks andma vastuste küsimustele “Kuhu edasi ja kuidas edasi?”, on olemuselt nõrk ega anna mingeid pidepunkte.

“Võib-olla ongi see koroonapandeemia ainus pluss, kui sellest viirusest üldse midagi positiivset otsida – suletuina muutusime avatumaks. Maailm ei läinud meie jaoks väiksemaks, vaid hoopis vastupidi, suuremaks. Me oleme ka tugevamad kui varem. Kogemusi on meil nüüd rohkem niikuinii. Ja see kehtib ka valitsuse kohta,” rääkis Kallas.

Erinevalt peaministrist ei näe enamik eestlasi ilmselt seda, kuidas me suletuna avatumaks muutusime. Kas ehk selle kaudu, et võimule tulles alustas Kaja Kallase valitsus sisserännet piirava välismaalaste seaduse lahjendamist ja lubas algul mõne tuhande, viimastel andmetel koguni 32 000 võõrtöölise sissetoomist sellel aastal?

Kuidas maailm meile suuremaks muutus, kui enam kui aasta jooksul pole eestlased reisida saanud? “Avardumist” Euroopa Liidu sees pandeemiaga võitlemisel ei saa mingiks saavutuseks pidada, sest EL-i koroonaga võitlemise sammud on olnud mannetud, pikaajalised ja suuresti kasutud.

Kuidas on Eesti tugevamaks muutunud? Uue valitsuse sammud, eriti kärbete osas, muudavad meid just nõrgemaks, kasvõi kaitsekulutuste kärpimise tõttu. Kogemusi valitsusel ehk on, kuid näha on, et neist ei õpita – Kaja Kallasel on enda läbikukkumistes jätkuvalt süüdi eelmise valitsuse poliitikud.

Kaja Kallas ülistas ka oma “valget raamatut”, mis pidavat olema kantud talupojamõistusest, kuid tegelikult on see pigem brüsselimõistuslik, sest mingeid positiivseid tulemeid sellest tunda pole.

Kuigi Kallas väidab, et me olevat pandeemiast koosolemist õppinud, pole ühiskonna sidudus sellest küll kasvanud, sest valitsus vastandas muuhulgas ka meeleavaldajad ja korravalvurid.

Kaja Kallase kõne on üks nõrgemaid seni peetud “33 kõnest”.