16.07.2019
Hapukurgihooajaks nimetatakse suvist puhkuste aega, mil ühiskondlik elu justkui seiskub, uudiseid pole, ja väljaanded otsivad paaniliselt, millest kirjutada.
Delfi Ärilehe toimeaja Siiri Liiva võtab taas üles vana teema, mida hakkavad unustama isegi suuremad EKRE vastased: “Financial Times võttis taas EKRE luubi alla: Eesti kuldset mainet ähvardab paremäärmuslike natsionalistide tõus.”
Mida siis loos kirjutatakse? Et Eestil olevat olnud hea maine ja enam polevat. Kõrvutatakse Eestit Ungari ja Poolaga. Tsiteeritakse Toomas Hendrik Ilvest ja Indrek Tarandit. Väidetakse, et “Keegi ei uskunud, et EKRE saab võimule.” Käiku lastakse vana tuttav „kui on must, siis näita ust”. Mängu tulevad üks endine Eesti diplomaat, ammune Austria valitsuskriis ja Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik, Martin Helme kunagine intervjuu ja stabiilsusmehhanismi lugu.
“Eesti kaitseminister Jüri Luik tõdes, et EKRE liitumine valitsusega on toonud kaasa tõsise maineprobleemi.” “Eesti president Kersti Kaljulaid, kes kandis valitsuse ametisse vannutamise päeval pusa, mis kutsus üles sõnavabaduse kaitsele, on öelnud hiljuti, et mainet rikkuda on oluliselt kergem, kui seda üles ehitada.”
See pole uudis, vaid ülevaade ammustest aegadest. Tänaseks on palju muutunud. Jääb vaid üle kaasa tunda – nii Financial Times`ile, Delfi ärilehele kui ka Siiri Liivale – teil ei ole tõesti enam millestki kirjutada, kui te EKRE kallal ruigamise taas ette võtsite!