Kas Hanno Pevkur on oma diplomi saanud ausal teel?

Repliik,
- Updated
©Scanpix
Hanno Pevkur

Täna saatis siseminister Mart Helme ajakirjandusele avalduse, kus juhtis tähelepanu, kuidas nii meedia kui ka president on Marti Kuusikut avalikult hukka mõistes rikkunud Eesti põhiseadusega tagatud süütuse presumptsiooni põhimõtet. Helme lisas, et peab oma töös hakkama taastama põhiseaduslikku korda.

Endine Reformierakonna esimees Hanno Pevkur reageeris Helme avaldusele oma Facebooki-kontol postitusega, milles küsib: “Kas siseminister tahab korraldada riigipööret??? Eesti põhiseaduslik kord on tagatud ja riik toimib.”

Pevkuri sõnad sunnivad küsima, kas Hanno Pevkur oskab lugeda ja loetust aru saada. Põhiseaduslik kord ei ole tagatud, kui inimene mõistetakse poliitilistel eesmärkidel hukka enne uurimist ja kohtuotsust.

Eriti ettevaatlikuks teeb, et Pevkur peab põhiseadusliku korra tagamist riigipöördeks. See näitab, et mees ei tunne terminite tähendust.

Eelnevast tõusetub mitu olulist küsimust. Kuidas on Pevkur saanud töötada ministrina? Kuidas on selline inimene lõpetanud Tartu Ülikooli juristi diplomiga? Kas ta kaitses oma lõputöö ise või tegi vakrat?

Uuriv ajakirjandus võiks välja selgitada.

 

LOE LISAKS

Mart Helme: poliitilise ärategemise nimel on hakatud jalge alla talluma süütuse presumptsooni kui õigusriigi kõige olulisemat printsiipi

Kas Marti Kuusiku lintšimise tegelik põhjus võis olla tema lubadus võtta luubi alla e-valimised?

Kommentaarid

2 commentsOn Kas Hanno Pevkur on oma diplomi saanud ausal teel?

  • Avatar
    Raivo Paas

    Kuusiku juhtumi puhul tahetakse kokku panna kaks teineteisest sõltumatut asja. Üks asi on Kuusiku süütus või süü ja hoopis teine asi on süüdistused ajakirjanduses enne süüdimõistvat kohtuotsust. Viimane on avalikkuse ees tõendatud kuritegu mille eest on kahjunõude õigus vähemalt väidetaval (või tegelikul) ohvril, seda eriti suures ulatuses kuna ta on avalikult palunud jätta tema ja pere rahule.

  • Avatar
    Raivo Paas

    Põhiseaduse kohaselt oleme demokraatlik riik. Demokraatlik riik olemine tähendab rea tingimuste kohaselt ka seda, et iga kodanikku puudutab võimuorganite, sh kodanike esinduse (milleks mitmete mööndustega tuleb lugeda riigikogu) valimisi. Eelmistel valimistel esitas kodanik kaebuse elektroonilise valimistulemuste seadustrikkuva käitlemise kohta. Riigikohus leidis asi ei puuduta kodanikku kuna ta polnud kanditeeria nimekirjas. Järelikult polnud riigikohtu jaoks kodanike poolt võimuorganite moodustamine vaid parteide esindajate vahel ametite jagamine. Olen seisukohal, et demokraatia funktsioneerimiseks peaks: esiteks – riigikogu valimised olema otsevalimised ühtse nimekirja alusel, teiseks – peaministeri valimised – otsevalimised, kolmandaks – riigikohtu 12 kohtunikku komplekteeritaks otsevalimiste teel. Arvan, et aastakümnete jooksul olen tuttav kõigi vastuargumentidega.

Kommentaarid on keelatud

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused